Abielutõotus. Armastuse lugu

Elizabeth Gilberti „Abielutõotus. Armastuse lugu“ on autobiograafiline teos, mis jätkab sealt, kus lõppes „Söö, palveta, armasta“. Autor kirjeldab oma suhet Felipega, kellega ta oli endale pühalikult tõotanud mitte kunagi abielluda. Mineviku lahutused ja nendega kaasnenud valu olid teinud abielust mõlemale hirmu ja vastumeelsuse allika. Kuid ootamatult seatakse nad fakti ette: USA valitsus nõuab Felipe seadusliku riigis viibimise tagamiseks abielu sõlmimist. Sellest saabki raamatu lähtekoht – olukord, kus vabatahtlikust otsusest on saanud vältimatu valik.

Gilbert ei lepi pelgalt abielu kui institutsiooni praktilise vajaduse kirjeldamisega, vaid süveneb selle ajalukku, tähendusse ja varjatud tahkudesse. Ta uurib, miks abielu on nii visalt püsinud ja millised ootused, lootused ja ohud sellega kaasas käivad. Autor vaatleb partnerite sobivust, armastuse ja kire kestvust, truudust, peretraditsioone ning ühiskondlikke ootusi. Tema käsitlus ei varja abieluga kaasnevaid pingeid ega ohte, kuid samas ei kaota ta ka usku armastuse jõusse. Nii muutub „Abielutõotus“ lugu mitte ainult isiklikust valikust, vaid ka üldisem arutelu inimeste soovide ja kohustuste vahelisest pingest.

Elizabeth Gilbert (snd 1969) on Ameerika kirjanik, kes on saavutanud rahvusvahelise tuntuse eelkõige oma mälestusteraamatutega. „Söö, palveta, armasta“ tegi temast maailmakuulsa autori, kelle oskus ühendada isiklik kogemus, ausus ja vaimukas jutustamisstiil on kõnetanud miljoneid lugejaid. Tema looming hõlmab nii ilukirjandust, esseistikat kui ka autobiograafilisi teoseid. Gilbertile on omane arutlev ja introspektiivne stiil, milles ta ei karda avada omaenda elu keerukaid ja vastuolulisi tahke. „Abielutõotus“ kinnitab tema positsiooni autorina, kes oskab isiklikust kogemusest luua laiemalt mõtlemapaneva ja universaalse loo.