Asi pole vedamises. Järg romaanile "Eesmärk"

Romaan «Asi pole vedamises» jätkab loo peategelase Alex Rogo teekonda pärast sündmusi teoses «Eesmärk». Kui eelmine raamat keskendus tootmise ja protsesside kitsaskohtade leidmisele, siis järjes on fookus nihkunud turuolukorra ja äristrateegia probleemidele. Turu langus ja suurenenud konkurents sunnivad tegelasi otsima viise, kuidas ettevõtted ilma täiendavate investeeringuteta kiiresti kasumlikuks muuta. Tekst toob esile, et edu ei põhine juhusel, vaid oskusel kasutada ja ületada piiranguid süsteemse mõtlemise abil.

Teos avab Piirangute Teooria (TOC) rakendamist uutes valdkondades, sealhulgas turunduses, varade juhtimises, suhtlemises ja organisatsiooni strateegia kujundamises. Loo arengus põimuvad äriprobleemid ja loogilised mõtlemisprotsessid, mida tegelased kasutavad «võimatute olukordade» lahendamiseks. Autor näitab, kuidas samm-sammuline analüüs, eelduste kontrollimine ja lahenduste struktureeritud sõnastamine võivad viia püsivate tulemusteni ka keerulises majanduskeskkonnas. Sündmused arenevad dialoogide ja praktiliste näidete kaudu, pakkudes lugejale võimalust mõista meetodi rakendamist päriselulistes olukordades.

Eliyahu M. Goldratt oli Iisraeli päritolu füüsik ja juhtimisteoreetik, kes töötas välja Piirangute Teooria. Tema teosed, sealhulgas «Eesmärk» ja «Asi pole vedamises», on kirjutatud ilukirjanduslikus vormis, et tutvustada keerukaid juhtimiskontseptsioone laiema lugejaskonnani. Goldratt on rahvusvaheliselt tunnustatud oma panuse eest tootmise ja ettevõtte juhtimise tõhususe suurendamisse. Ta kombineeris teadusliku tausta, süsteemse mõtlemise ja lugude jutustamise oskuse, et luua praktilisi tööriistu, mis on rakendatavad eri tööstusharudes.