Allasurutud mälestused

Elisabeth Naughtoni romaan „Allasurutud mälestused“ viib lugeja identiteedi ja mälu haprale pinnale, kus isiklik trauma põimub ohtliku tõega. Peategelane, naine nimega Jules, ärkab haiglavoodis teadmata, kes ta on või kuidas ta sinna sattus. Füüsilised vigastused on tõsised, kuid veel valusam on teadmine, et tema minevikust on alles vaid killud – ähmased kujutlused ja katkendlikud mälestusvälgatused. Ainus, kes väidab end teda tundvat, on mehe nimega Jake, kelle sõnul on ta Julesi abikaasa. Ometi tekitab see väide naises segadust ja usaldamatust, süvendades tunnet, et kõik pole nii, nagu paistab.

Romaani kulg järgib Julesi püüdlusi taastada oma elu ja mõista, kes ta tegelikult on. Taaselustuvad killud viivad ta sündmusteni, mis osutuvad järjest tumedamateks. Ta hakkab taipama, et on seotud millegagi, mis paneb ka teised teda otsima – mitte heatahtlikkuse, vaid hirmu ja kasu tõttu. Lugu muutub järjest pingelisemaks, kui selgub, et mineviku saladused on seotud kuritegudega, mis võivad maksta elu nii talle endale kui ka tema lähedastele. Samaaegselt kujuneb suhe Jake’iga keeruliseks: kas tegu on hooliva partneriga või osalisega tema kokkuvarisenud minevikus? Teose narratiiv hoiab lugejat pidevas kahtluses, viies vaheldumisi tõe ja eksituse piirile.

Elisabeth Naughton on tuntud oma romantilise põnevuskirjanduse poolest, kus emotsionaalne intensiivsus põimub adrenaliinirikka süžeega. Endise õpetajana oskab ta hästi juhtida karakteriarengut ning üles ehitada usutavaid, sisemiselt vastuolulisi tegelasi. Tema loomingule on iseloomulik tugeva naispeaosalise kujutamine, kelle teekond ei piirdu armastuslooga, vaid sisaldab ka eneseleidmise ja ellujäämise mõõdet. „Allasurutud mälestused“ järgib seda joont, käsitledes trauma, usalduse ja tõe teemade kaudu, kui keeruline on olla inimene, kelle elu tuleb algusest peale taasluua.