Ennosaare Ain. Jutustus eesti minevikust

„Ennosaare Ain” jõudis esmakordselt lugejate eile Tartu ajalehe “Olevik” veergudel järgneva jutuna 1888. aastal viieteistkümnes numbris (nr. 10-24). Autori kohta oli mainitud ainult „neiu E A”. Tegelikult oli see vaimuärgas ja iseseisvalt mõtlev tüdruk möldrineiu Pärnumaalt, kes, tõsi küll, oli mõnevõrra ilma näinud, isegi Peterburis elanud, ja omajagu eluraskusi kogenud.Romaan on üks esimesi eesti haritlasromaane, milles ei puudu huvitavadkirjeldused ja täpseid tähelepanekud Sauga mõisast, aga ka Pärnu linnast, misvõiksid pakkuda huvi ka tänapäeva etnograafile. Just miljöö ja tegevuspaikade konkreetsus eristab Aspe jutustusi enamiku tema kaasaegsete omadest, mis olid veel liiga saksa eeskujude kammitsais.Kuid tähtsam on autori kadakasaksluse vastane hoiak: eesti talupoeg, kellest saab õpetlane, on E. Aspe vastus baltisakslaste veendumusele, et eestlane on kultuurivõimetu ori. Muu hulgas kirjanik astub välja rahvuse salgamise ning eesti baltlaste ja saksa aadlike segaabielude vastu.