Veel kohisevad Viini metsad

Elisabeth Åsbrinki dokumentaalromaan „Veel kohisevad Viini metsad“ põimib ajaloolisi fakte, isiklikke kirju ja ühiskondlikku taustamaalingut, et tuua esile ühe inimese – ning laiemalt terve ajastu – traagiline ja kõnekas lugu. Teose keskmes on juudi päritolu poiss Otto Ullmann, kelle vanemad saadavad 1939. aastal Viinist Rootsi, päästmaks teda natsionaalsotsialistlikust terrorist. Poisi elu Rootsis kujuneb vastuoluliseks: ta satub noore tulevase IKEA asutaja Ingvar Kampradi perekonda, kus areneb välja keeruline sõprus kahe noormehe vahel. Samal ajal jätkab Otto oma vanematega kirjavahetust, kuni ühendus katkeb – nende saatus jääb lugeja ette aimatavana hõljuma.

Raamatu kompositsioon on mitmekihiline ja vaheldub kirjade, ajalooliste dokumentide, jutustava teksti ning publitsistlike kõrvalepõigetega. Åsbrink loob mitmetasandilise ajalooteksti, mis avab nii individuaalse saatuse kui ka suuremad poliitilised jõujooned, mis kujundasid 20. sajandi esimest poolt. Erilist tähelepanu pööratakse Rootsi ühiskonna vastuolulisele rollile – neutraalsus, vaikimine ja varjatud sümpaatia natsionaalsotsialismi suhtes tulevad esile detailide kaudu, mis nihutavad lugeja moraalset tasakaalu. Teos ei ole pelgalt ajalooline ülevaade, vaid ka psühholoogiline uurimus mälust, vaikusest ja vastutusest.

Elisabeth Åsbrink on Rootsi ajakirjanik ja kirjanik, kelle looming on tihedalt seotud ühiskondliku kriitika ja ajaloolise uurimisega. Tema kirjutamisviis ühendab põhjaliku uurimistöö tundliku jutustava stiiliga, mis suudab tuua arhiivi vaiksed read elusateks lugudeks. „Veel kohisevad Viini metsad“ on tunnustatud mitme auhinnaga ning tõlgitud paljudesse keeltesse, olles kaalukaks lisandiks holokausti ja Teise maailmasõja järgsesse kirjandusse. Åsbrinki teos näitab, kuidas ajalugu ei kao, vaid jätkub vaikuses, metsakohinas ja vahelejäänud sõnades, mis jäävad saatma ka tänapäeva lugejat.