Kaljujooniste ja jänesekäppade maal. Ülevaade Mongooliast

Eleonora Novgorodova teos „Kaljujooniste ja jänesekäppade maal. Ülevaade Mongooliast“ tutvustab lugejale Mongoolia ajalugu, arheoloogiat ja kultuuri läbi teadlase pilgu. Raamat pakub sisukat ülevaadet maast, mida on aastasadu vorminud nii nomaadikultuur kui ka suured tsivilisatsioonid. Autori vaatenurk põhineb arheoloogilistel uurimistel, mille käigus on ta keskendunud eelkõige kaljujoonistele, kivimonumentidele ja muistsetele matmispaikadele. Neid uurimusi kasutab Novgorodova lähtepunktina, et avada lugejale Mongoolia sügavam ajalugu, ulatudes pronksiajast keskaja kultuurikihtideni. Loodus ja inimene on selles teoses läbipõimunud, moodustades ruumilise ja ajalise terviku, kus kivisse raiutud märgid kõnelevad möödunud sajandite inimeste maailmapildist ja uskumustest.

Raamat ei piirdu üksnes arheoloogia ja kunstiajaloo käsitlemisega. Novgorodova viib lugeja ka Mongoolia maastikule ja igapäevaellu, kirjeldades rahvast, kes on läbi ajaloo neis karmides oludes toime tulnud. Olulisel kohal on visuaalne pool – teoses käsitletakse detailsemalt kaljujooniseid, petroglüüfe ja kiviristidega varustatud matusekive, mille kaudu jõuab lugejani ettekujutus muistsete mongolite maailmavaatest ja usundilisest elutunnetusest. Samuti tuuakse välja, kuidas need arheoloogilised leiud seostuvad tänapäevase mongoli identiteedi ja kultuuripärandiga. Raamat sobib nii teadushuvilisele kui ka reisihimulisele lugejale, pakkudes selgepiirilist ja faktiderohket sissevaadet Mongoolia ainulaadsesse ajalukku.

Eleonora Novgorodova (1925–1993) oli vene arheoloog ja teaduskirjanik, kes tegeles Kesk-Aasia ja Siberi vanema ajaloo uurimisega. Ta oli üks tuntumaid spetsialiste, kes dokumenteeris ja analüüsis kaljujooniseid ning kiviaja ja rauaaja matusekomplekse. Novgorodova töödes põimuvad süvitsi minev teaduslik lähenemine ja oskuslik narratiivne stiil, tänu millele on tema kirjutised kergesti mõistetavad ka laiemale lugejaskonnale. Ta pühendas suure osa oma karjäärist Mongoolia alade uurimisele ning tema panus selle piirkonna arheoloogia mõtestamisse on jäänud püsivalt mõjukaks.