Elektrimontööri käsiraamat

„Elektrimontööri käsiraamat“ on 1970. aastal ilmunud tehniline teatmeteos, mille eesmärk on pakkuda praktilist teavet elektripaigaldiste projekteerimise, paigaldamise, hooldamise ja kontrollimise kohta. Raamat on koostatud ennekõike kutselistele elektrimontööridele, ent sobib kasutamiseks ka kutsekoolide õpilastele ja tehnikahuvilistele praktikutele. Käsitletavad teemad ulatuvad lihtsamatest elektriskeemidest kuni keerukamate süsteemide, nagu jaotuskilbid, tööstuslikud juhtimissüsteemid ja madalpingepaigaldised, ülesehituseni. Tuuakse esile standardid, tähistused ja ohutusnõuded, mida elektritöödel tuleb järgida, ning antakse juhiseid töövõtete, tööriistade ja materjalide kasutamise kohta.

Teose ülesehitus on süsteemne ja jagatud peatükkideks, mis katavad elektrimontaaži tööprotsessi erinevaid etappe – alates projekteerimisdokumentatsiooni lugemisest kuni paigaldiste testimise ja kasutuselevõtuni. Tähelepanu pööratakse juhtmete ja kaablite valikule, ühendus- ja kinnitusviisidele, maandussüsteemide ülesehitusele ning elektriisolatsioonile. Iga teema juurde kuuluvad selgitavad joonised, skeemid ja tabelid, mis aitavad mõista tehniliste lahenduste loogikat. Ohutusnõuded on käsitletud põhjalikult, rõhutades elektritööde eripära ja riske, ning kirjeldatakse ka isikukaitsevahendite ja mõõtevahendite kasutamist.

Raamat on koostatud kollektiivse töörühma poolt, mille liikmed olid oma ala insenerid ja praktikute koolitajad. Kuigi käsiraamat järgib nõukogudeaegseid standardeid ja mõnevõrra ideoloogilist raamistikku, on selle tehniline sisu ajastutruu ja selge. Tänapäeval on paljud selles toodud tehnilised lahendused ja seadmed asendunud uute süsteemidega, kuid raamat säilitab ajaloolise väärtuse kui inseneripedagoogika ja kutsehariduse dokument. Samuti võib teos pakkuda huvi restaureerimisvaldkonnas või vanade elektrisüsteemide hooldusega tegelevatele spetsialistidele, kellel on vajadus mõista möödunud aastakümnete elektritööde loogikat ja praktikaid.