Kaksikliik 2. osa
Kaksikliik 2. osa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Põllumajanduse Akadeemia | 1988
- 246 lk | Pehmekaaneline | 128 x 199 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Eiv Elooni „Kaksikliik“ 2. osa jätkab ulmelist romaanisarja, mille keskmes on inimese ja looduse suhe, bioloogiline mitmekesisus ning areneva tsivilisatsiooni eetilised valikud. Teose tegevus toimub alternatiivses või tulevikulises maailmas, kus teaduslikud ja ühiskondlikud süsteemid on kujunenud radikaalselt erinevalt maaomast, võimaldades autoril arendada ideid, mis seostuvad geenitehnoloogia, ökoloogia ja sotsiaalse korraldusega. Teise osa fookuses on kahe intelligentse liigi – nn kaksikliigi – kooseksisteerimise pinged ja võimalused, mille kaudu uuritakse võõruse, empaatia ja kohanemise teemasid. Loo narratiiv liigub edasi eelmisest osast tuttavate tegelaste ja konfliktide kaudu, ent toob mängu ka uusi arengujooni.
Romaani ülesehitus on ulmekirjandusele omaselt ideekeskne, ent Eloon põimib sinna juurde nii ühiskonnakriitilisi kui filosoofilisi kihistusi. Kirjeldused on sageli tehniliselt täpsed või loodusteaduslikult laetud, peegeldades autori tausta ja huvi bioloogia vastu. Tegevustikus esineb nii teaduslikke eksperimente kui kultuurilisi kokkupõrkeid, mille kaudu avanevad tegelaste siseheitlused ja eetilised dilemmapunktid. Suurt tähelepanu on pööratud ka keskkonnale ja selle tunnetuslikule tajule, mis loob raamatusse omapärase atmosfääri. Kuigi tempo ei ole kiire, kannab teos tugevat ideelist pinget ning julgustab lugejat kaasa mõtlema inimkonna arengu ja vastutuse üle.
Eiv Eloon (kodanikunimega Evald Eloon, 1927–1997) oli eesti bioloog ja ulmekirjanik, kelle loomingus põimuvad teaduslikud teadmised ja spekulatiivne kujutlusvõime. Tema ulmetekstide keskmes on sageli ökoloogilised ja geneetilised teemad, mida ta käsitleb nii teadusliku kui eetilise nurga alt. „Kaksikliik“ kuulub tema olulisemate teoste hulka, olles haruldane näide Eesti ulmekirjanduses, kus teaduspõhine maailmaloome on ühendatud filosoofilise sügavusega. 2. osa jätkab alustatud ideede arendamist, süvendades küsimusi eluvormide kooseksistentsist ja tehnilise progressi piiridest. Teos ilmus Eesti Põllumajanduse Akadeemia väljaandel, mis viitab autori sidemele akadeemilise keskkonnaga ja tema soovi arendada ulmet kui mõtestatud teadmistekirjandust.
