Kobrulehe kroonika

„Kobrulehe kroonika” on Eino Sepa värsivormis laste raamat, mis koosneb viiest lustakast ja kujundirikkast loost. Teos viib lugeja loomade ja looduse maailma, kus iga tegelane tegutseb omas rütmis ja omal viisil, kuid kõiki ühendab mänguline elu rõõm. Avalugu „Lahesopi laat” toob lugeja veealusesse saginasse, kus kalad ja konnad peavad pidu nagu väikesed inimesed turupäeval. Järgnev „Kuulus tohter” tutvustab tohtrit Prillmadu, kelle ravimeetodid ajavad kõik patsiendid segadusse ja naerma. „Päevakaja” ja „Õukondlaste elu” avavad metsaelanikke meenutava ühiskonna, mille argipäeva saadavad töö, laul ja väiksed intriigid. Viimases loos „Külalised” leiab aset soe ja sõbralik pidu, mis toob kokku kogu laanerahva. Iga värss on kerge ja muusikaline, sobides hästi ettelugemiseks ja lastele esimesteks kokkupuudeteks riimiga.

Raamat on kirjutatud heas traditsioonilises lasteluule stiilis, millele on iseloomulik rütmiline keel, sõnamäng ja heliline kordus. Sepa luuletused on täis huumorit ja elutervet tähelepanelikkust looduse ning selle elanike suhtes. Loomad käituvad justkui inimesed – neil on ametid, mured ja rõõmud, ent samas säilib looduse ürgne rütm ja süütus. Autor loob keeleliselt rikkaliku ja pildilise maailma, mis on ühtaegu õpetlik ja lõbus. Raamatu uus väljaanne taastab Silvi Väljali originaalillustratsioonid, mis annavad tekstile visuaalse pehmuse ja nostalgilise tooni, tuues esile 1970. aastate lasteajakirjanduse parimaid jooni. See on raamat, mis ühendab põlvkondi – sobib nii lastele kui ka neile, kes tahavad meenutada oma lapsepõlve lugemiselamusi.

Eino Sepp (1928–1996) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming keskendus peamiselt lastele ja noortele. Tema teoseid iseloomustab elurõõmus huumor, tähelepanelik pilk argise elu vastu ja oskus väljendada inimlikke tundeid lihtsate kujundite kaudu. Sepp tegutses ka ajakirjanduses ning avaldas mitmeid luule- ja proosaraamatuid, milles ühendas õpetliku sisu ja kerge mängulisuse. Tema värsslood, nagu „Kobrulehe kroonika”, on jäänud eesti lasteluule klassikasse oma soojuse, rütmi ja ajatu elutundega. Silvi Väljali illustratsioonid täiustavad Sepa tekste, luues harmoonilise terviku, kus sõna ja pilt toetavad teineteist ning äratavad ellu kodumaise looduse ja fantaasiarikka tegelaskonna.