Võllamäe kavalkaad

Einar Sandeni „Võllamäe kavalkaad” on mälestuspõhine jutukogu, mille keskmes on Võru ja selle ümbruse eluolu läbi mitme aastakümne. Raamat seob endas dokumentaalset täpsust ja isiklikku mälupilti, pakkudes lugejale värvikaid kirjeldusi inimestest, sündmustest ja meeleoludest, mis kujundasid ühe Lõuna-Eesti väikelinna näo. Teos on kergelt nostalgiatooniline, ent mitte idealiseeriv – Sanden näitab elu kõiki kihistusi, tuues esile nii traagikat, huumorit kui argist absurdi. Pealkirjas mainitud „kavalkaad” viitabki just sellele: elule kui liikuvale, mitmeplaanilisele vaatemängule, mille tegelased astuvad esile ükshaaval, aga kannavad endas terviku jooni.

Lugudes vahelduvad realistlikud stseenid ajaloosündmustega, olgu selleks Teise maailmasõja tagajärjed, nõukogude aja muutuv igapäev või kohalike omapäradega vürtsitatud juhtumid. Tuntud ja tundmatud tegelased – arstid, õpetajad, poepidajad, sepad ja vembumehed – saavad sõna läbi autori vaatluste ja meenutuste, milles põimuvad faktid ja jutustaja subjektiivne kogemus. Sandeni ladus ja täpne keel loob atmosfääri, mis on ühtaegu dokumenteeriv ja kirjanduslik. Ta oskab tabada väikese linnaelu rütmi ja rutiini, aga ka selle katkestusi ja pöördeid, olgu siis läbi naljaka episoodi või vaikse tragöödia.

Einar Sanden (sündinud 1925) on eesti ajakirjanik, toimetaja ja kirjanik, kelle looming põhineb suures osas isiklikel kogemustel ning tähelepanekutel kodukandi elu kohta. Tema teosed on sageli seotud Võru ja selle ümbruse kultuurilise ja ühiskondliku eripäraga. „Võllamäe kavalkaad” on osa tema panusest eesti kirjanduslikku mäluruumi, olles samal ajal ka austusavaldus paikadele ja inimestele, keda ta on tundnud. See raamat sobib lugejale, kes hindab elulähedast jutustust, väikeste kogukondade kihistusi ja mälujälgedel põhinevat proosat, kus ajalooline tegelikkus ja isiklik mälu põimuvad üheks.