Ilmamaa inglid

Einar Már Guðmundssoni romaan „Ilmamaa inglid“ on sügavalt isiklik ja samas üldinimlik teos, mille jutustajaks on ingel ning mille peategelase prototüübiks on autori enda vend. Lugu liigub mööda 20. sajandi Islandit, põimides ühe perekonna käekäigu laiemate ühiskondlike muutustega. Romaan käsitleb inimese suhet saatusega, küsides, kui palju on inimese elu määratud ette ja kui palju sõltub tema enda valikutest. Inglifiguur annab loole poeetilise ja mõtiskleva tooni, tuues esile inimliku kannatuse, lootuse ja mõistmise vajaduse. Teos on oma ülesehituselt ühtaegu realistlik ja sümbolistlik, peegeldades islandi kirjandusele omast põlvnemist vanaislandi saagadest.

„Ilmamaa inglid“ uurib inimliku normaalsuse piire ja ühiskonna suhtumist neisse, kes nendest väljapoole jäävad. Peategelane seisab silmitsi vaimuhaiguse ja ühiskondliku tõrjutusega, kuid tema lugu on eelkõige mõtisklus empaatia ja inimväärikuse üle. Romaan küsib, kuidas saab inimene olla kindel, kus kulgeb piir terve ja „ebanormaalse“ vahel ning kas ühiskond ise, oma eelarvamuste ja hirmudega, ei loo seda piiri kunstlikult. Guðmundsson kujutab peategelase sisemaailma soojalt ja mõistvalt, näidates, et vaimne haavatavus võib sisaldada oma tõde ja ilu. Lugu muutub seeläbi ka sügavamaks aruteluks inimlikust haavatavusest ja vastutundest.

Einar Már Guðmundsson on Islandi kaasaegse kirjanduse üks mõjukamaid autoreid, kelle looming ühendab poeetilise keele, ühiskondliku teravuse ja sügava humaansuse. Ta on kirjutanud nii romaane, luulet kui ka lasteraamatuid ning tema teosed käsitlevad sageli vabaduse ja vaimu piiride teemat. Guðmundsson on tuntud oma võime poolest ühendada isiklik ja universaalne, kirjutada valust ilma sentimentaalsuseta ja anda sõna neile, kelle hääl muidu vaevu kuuldav on. „Ilmamaa inglid“ pälvis Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjandusauhinna ning on laialdaselt tunnustatud kui üks tema olulisemaid ja sügavamaid teoseid.