Geopoliitika

„Geopoliitika“ on Eiki Bergi teaduslik käsitlus, mis ilmus 1998. aastal Tartu Ülikooli Kirjastuses. Teos on mõeldud eelkõige tudengitele ja rahvusvaheliste suhete, poliitilise geograafia ning maailmapoliitika huvilistele. Autor avab geopoliitika kui teadus- ja mõttevaldkonna kujunemise, selle põhimõisted ja peamised koolkonnad. Raamat käsitleb, kuidas geograafilised tegurid, poliitilised huvid ja jõuvahekorrad kujundavad riikide käitumist rahvusvahelises süsteemis ning kuidas geopoliitilisi teooriaid on eri aegadel rakendatud välispoliitilistes strateegiates.

Sisu liigub kronoloogiliselt geopoliitilise mõtte alguspunktidest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kuni kaasaegsete suundumusteni. Berg tutvustab klassikalise geopoliitika mõtlejaid, nagu Friedrich Ratzel, Halford Mackinder ja Karl Haushofer, ning analüüsib nende ideede mõju. Eraldi käsitletakse geopoliitika seoseid külma sõja aegse maailmakorraga ja selle muutumist pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Teos seob teoreetilise raamistikuga ka regionaalseid näiteid, sealhulgas Balti riikide ja Venemaa vahelisi suhteid, pakkudes lugejale nii ülevaatlikku teooriat kui ka praktilisi juhtumeid.

Eiki Berg (sündinud 1969) on Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor ja poliitilise geograafia uurija. Tema teadustöö keskendub piiride ja territooriumite küsimustele, rahvusvahelisele tunnustamisele ning geopoliitiliste diskursside analüüsile. Berg on avaldanud mitmeid artikleid ja raamatuid, teinud koostööd rahvusvaheliste uurimisrühmadega ning osalenud välispoliitika ja julgeoleku teemalistes aruteludes. „Geopoliitika“ on tema varasemates töödes üks olulisemaid, pakkudes selget ja süsteemset sissevaadet valdkonna alustesse ning olles samal ajal ka praktiline õppevahend.