Nõnda ma lähen

„Nõnda ma lähen“ on Eha Lättemäe luulekogu, mis ilmus 1970. aastate alguses ja toob esile autori tundliku ning tähelepaneliku pilgu ümbritseva maailma suhtes. Kogumikus põimuvad loodusemotiivid ja sisekaemused, kus vaadeldakse elu haprust, muutumist ja aja kulgu. Lättemäe luule ei ole suunatud suurtele deklaratsioonidele, vaid pigem vaiksetele, igapäevastele hetkedele, mille kaudu avaneb sügavam olemise tunnetus. Meri, liiv, sügis ja valguse muutlikkus saavad tema tekstides märgilise tähenduse, milles kajastub elu möödumise ja jätkuva õppimise motiiv.

Kogu eripära on napp ja selge sõnastus, mis jätab lugejale ruumi iseenda mõteteks. Väikesed looduspildid toimivad ühtaegu konkreetsete kujundite ja universaalsete märkidena, mille kaudu peegeldub inimese sisemine teekond. Lättemäe luulet iseloomustab lakoonilisus ja meditatiivne rütm, mis avab elu mööduvuse ja igapäeva ilu. Raamat kutsub lugejat märkama hetki, mis võivad kergesti kaduma minna, ning tunnetama, kuidas looduse ja aja kulgemine haakuvad inimese sisemaailmaga. See teeb teosest ühtaegu intiimse ja laiemalt mõistetava kogemuse.

Eha Lättemäe (1922–2012) oli eesti luuletaja ja tõlkija, kelle loomingut iseloomustab looduslähedus ja süvenemine lihtsatesse kujunditesse. Ta kasvas Viljandimaal ja õppis hiljem Tartu ülikoolis eesti filoloogiat. Lisaks oma luulele tegeles ta viljakalt tõlkimisega, tuues eesti keelde soome ja teiste keelte kirjandust. Lättemäe looming on saanud tunnustust oma siiruse ja vähese, kuid täpse sõnastusjõu tõttu. „Nõnda ma lähen“ kuulub tema varasemasse loominguetappi, kus kujunes välja talle omane meditatiivne ja loodusest lähtuv poeetika, mis saatis teda läbi kogu loometeekonna.