Metsamarju. Mõtsamarju

Eha Lättemäe kakskeelne luulekogu „Metsamarju. Mõtsamarju“ ühendab endas eesti ja võru keeles kirjutatud luuletused, milles põimuvad looduslähedus, keelelised varjundid ja isiklik meelelaad. Kogumikus on tunda sügavat sidet looduse ja rahvapärimusega, kus mets, marjad, ilm ja aeg ei ole pelgalt taust, vaid osa luuletaja sisemaailmast. Võru keele kaasamine ei ole ainult keeleline rikastus, vaid ka kultuuriline seisukohavõtt – see avab tekstid uuele tasandile, kus sõnad kannavad erinevaid emotsionaalseid ja ajaloolisi kihistusi.

Luulekogu kujunduslik joon kulgeb läbi rahuliku ja tasakaaluka tempo. Lättemäe ei otsi suuri sõnu ega vormilisi eksperimentatsioone, vaid keskendub meeleolu loomisele ning lihtsate hetkede tabamisele. Luuletustes on rohkesti looduspilte: metsad, marjad, linnud, tuuled, vaikus. Need ei ole aga pelgalt kirjeldavad kujundid, vaid väljendavad elu ringkäiku ja inimese koha tajumist selles. Võru keeles kirjutatud luuletused lisavad tekstidele maalähedust, rütmi ja soojust, tuues esile keele kui kandja, mis aitab siduda inimest paiga ja pärimusega.

Eha Lättemäe (1922–2012) oli eesti luuletaja ja tõlkija, kelle loomingus oli olulisel kohal nii looduslüürika kui ka isikliku kogemuse poeetiline väljendus. Tema tundlik ja vaoshoitud keel lõi ühenduse nii lugeja kui ka keskkonnaga, milles ta elas ja mida kujutas. „Metsamarju. Mõtsamarju“ on ehe näide Lättemäe võimest jäädvustada vaikseid, ent tähendusrikkaid hetki kahes keeles, andes neile vormi, mis on korraga universaalne ja sügavalt paikkondlik. See kogumik on austusavaldus nii loodusele kui keelele, mis mõlemad kannavad mälestusi ja elu iseendast.