Kriminaaltango ja väga korralikud inimesed

Egon Ranneti näidend Kriminaaltango ja väga korralikud inimesed on kolmevaatuseline satiiriline lavalugu, mis asetab tegevuse keskkonda, kus väliselt kehtib kord, kuid sisemised vastuolud ja huvide konfliktid kujundavad tegeliku käitumise. Tegelaskonna moodustavad isikud, kes esindavad ühiskondlikult aktsepteeritud rolle ja norme, kuid kelle tegutsemine viitab peidetud motiividele, mugandumisele või teesklusele. Näidendi pealkiri osutab olukorrale, kus korratus ja „korralikkus“ ei ole teineteist välistavad, vaid võivad eksisteerida samaaegselt ja sõltuvussuhtes.

Dialoogide kaudu joonistub välja keskkond, kus reegleid täidetakse formaalselt, kuid tegelikud suhted ja otsused kujunevad varjatud kanalites. Tegelased liiguvad skeemide, vihjete ja vaikimiste vahel, püüdes säilitada näilist tasakaalu ja väärikust, samal ajal kui nende tegevuse mõju ulatub kaugemale isiklikust ruumist. Satiiriline käsitlus ei väljendu üksnes olukordades, vaid ka keelekasutuses ja lavalises rütmis, mis toob esile korduvusi ja tähenduslikke nihkeid. Kriminaaltango ja väga korralikud inimesed ei paku otseseid vastuseid, vaid avab olukorra, kus välise ja sisemise käitumise lahknevus loob võimaluse kriitiliseks vaatlemiseks.