Naine peeglis

Irma ärkas öösel sellest, et välisuks paukus, nii juhtus sageli, kui Ristot polnud kodus. Ta kuulis tõstuki liikumist ja peatumist samal korrusel, tõstuki uks avati. 'Siis ta kuuli Risto võtmete kõlinat, kui ta otsis nende hulgast õiget, kõik kostis nii selgena vaikses majas ja tühjas trepikojas. Risto lükkas võtme lukku ja avas ukse.
Irma tõusis istukile unisena, kobas jalgadega mööda põrandat ja leidis tuhvlid. Ta tõmbas hom­mikukuue selga ja läks elutuppa. sõlmides vööd uniste, sõnakuulmatute sõrmedega. Elutoa valgus pimestas ja veidi aega Irma ei näinud midagi. 1"See on insener Lahtineu ja see on mu naine," ütles Risto kõva naeruse häälega.
Romaan ühe naise igapäevaelust ja unistustest.