Tõmbab ustest ja akendest

Eeva Joenpelto romaan Tõmbab ustest ja akendest kujutab elu Soomes 1920. aastatel vahetult pärast kodusõja lõppu. Ühiskond püüab leida uut tasakaalu, väärtused on lahtised ja paljud senised kindlad tõed osutuvad küsitavaks. Teose keskmes ei ole poliitilised kõned, vaid küla ja alevi argine elukorraldus, kus koos tegutsevad erineva päritolu ja varandusliku taustaga inimesed. Raamat jälgib mitme perekonna saatust muutuste ajas: tööd, väikseid äriasju, põlvkondade vahelisi arusaamatusi ja muutuvat suhtumist varasse, haridusse ning abielusse. Ühest küljest püütakse hoida kinni tuttavast korrast, teisalt surub peale uus aeg, mis nõuab otsuseid ja loobub vanast harjumuspärasest.

Romaan on üles ehitatud laia panoraamina, kus sündmusi nähakse vaheldumisi eri perede ja külakogukonna liikmete silme läbi. Nii avaneb tervikpilt, kus majanduslik ebakindlus, poliitiline vastasseis ja isiklikud pettumused segunevad igapäevaste toimetustega. Joenpelto huvitub eelkõige sellest, kuidas välised vapustused jõuavad kööki, kõrtsi, väikese poodniku laua taha: kuidas laenud, häbistavad kuulujutud või klassivahed muudavad inimeste omavahelisi suhteid. Tõmbab ustest ja akendest loob aluse pikemale romaanitsüklile, mille järgmistes köidetes jälgitakse samade tegelaste edasist teekonda majanduskriisi ja uute pingete suunas; juba siin raamatus on tunda, et iga otsus kandub üle järgmisse põlvkonda ning ükski kompromiss ei kao jäljetult.

Eeva Joenpelto on kirjastuste kirjeldustes nimetatud nimekaks soome nüüdiskirjanikuks, kelle põhiline ainestik on väikelinna ja maakoha eluolu ning ühiskonna muutused. Tema romaanid Tõmbab ustest ja akendest, Otsekui tulest tõmmatud tukk, Sajab soolast vihma ja Esikutesse ja künnistele moodustavad omavahel seotud tsükli, mis jälgib Soome 20. sajandi esimeste kümnendite inimesi üle mitme raamatu. Joenpelto stiil toetub tihedale tegelasvõrgule ja aeglasele, kuid järjekindlale arengule: ta ei joonista kangelasi, vaid näitab tavalisi inimesi surve all tegutsemas. Nii on ka selles romaanis fookuses see, kuidas majanduslik ja poliitiline murdehetk murendab või tugevdab kogukonna sidemeid, ning kuidas üks piirkond ja selle elanikud moodustavad ühtse, ajas pidevalt muutuva terviku.