Eesti Vabariigi pühad ja tähtpäevad

„Eesti Vabariigi pühad ja tähtpäevad“ on 1991. aastal ilmunud hariv ja ülevaatlik teatmeteos, mille eesmärk on tutvustada Eesti riiklikke ja rahvakalendrilisi tähtpäevi ajaloolises, kultuurilises ja pedagoogilises kontekstis. Väljaanne koostati Eesti Rahvaülikooli Metoodikakabinetis ajal, mil Eesti taasiseseisvumine oli alles hiljutine ning ühiskondlik huvi oma rahvuslike traditsioonide, sümbolite ja ajaloo vastu taaselustus. Raamat on mõeldud laiale kasutajaskonnale — koolidele, rahvamajadele, raamatukogudele ja kodanikuühiskonna aktiivsetele liikmetele, kes soovisid mõtestada pühade ja tähtpäevade tähendust uuenevas ühiskonnas.

Teos sisaldab lühikesi, kuid sisutihedaid artikleid nii riiklikest pühadest — nagu iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvumispäev — kui ka rahvakalendri tähtpäevadest, näiteks vastlad, jüripäev või mihklipäev. Iga tähtpäeva juures on esitatud selle ajalooline taust, kombestik, tähendus rahvatraditsioonis ning soovitusi, kuidas neid hariduslikult või kogukondlikult tähistada. Eraldi tähelepanu pööratakse sümboolikale — lipule, hümnile, embleemidele — ning nende rollile rahvusliku identiteedi kujundamisel. Raamat käsitleb ka mälestuspäevi ja ühiskondlikke kampaaniaid, mis kujunesid oluliseks osaks 20. sajandi lõpu kodanikuaktiivsusest.

„Eesti Vabariigi pühad ja tähtpäevad“ on väärtuslik dokument oma ajast: perioodist, mil rahvuslik identiteet oli taas kesksele kohale tõusnud ning vajas uut mõtestamist. Teos ei esinda pelgalt ajaloolist teadmist, vaid peegeldab ka ühiskondlikku tahet järjepidevuse taastamiseks. Selle koostamisel on tunda pedagoogilist tausta ja praktilist suunitlust: see pole mitte ainult lugemiseks, vaid ka kasutamiseks, tähistamiseks ja aruteluks. Raamat aitab mõista, miks pühad on rohkem kui vabad päevad kalendris — need on ühise mälu, tähenduse ja kuuluvustunde kandjad, mis seovad inimesi ajalooga ning üksteisega.