Eesti Statistika kuukiri 3.-4. osa

„Eesti Statistika kuukiri” 3.–4. osa aastast 1922 kuulub varase Eesti Vabariigi statistikaalaste väljaannete hulka, mille eesmärgiks oli koondada ja avaldada riiklikult olulist teavet rahvastiku, majanduse, põllumajanduse ja halduskorralduse kohta. Väljaanne ilmus Riigi Statistika Keskbüroo eestvedamisel ning kandis ülesannet pakkuda otsustajatele, ametnikele ja ka avalikkusele usaldusväärseid arvandmeid, mis peegeldaksid noore riigi arengusuundi. Kuukirja numbrid olid üles ehitatud struktureeritult ja faktikeskselt, sisaldades statistilisi ülevaateid konkreetsete valdkondade kaupa, sageli koos jooniste ja tabelitega, mis illustreerisid muutusi ajas.

Antud osad keskenduvad muuhulgas rahvastikuliikumisele, tööstustoodangu mahtudele, kaubandusele ning hindade dünaamikale. Samuti käsitletakse tööjõu statistikat, hariduse ja tervishoiu näitajaid ning eri regioonide võrdlevaid andmeid. Andmekogumisel tugineti tolle aja kohta üsna süsteemsele lähenemisele, hõlmates kohalike omavalitsuste ja muude institutsioonide sisendeid. Kuigi väljaandes domineerib kvantitatiivne teave, on see sageli varustatud lühikeste selgitustega, mis aitavad andmeid konteksti asetada. Sellest kujunes oluline töövahend mitte ainult otsustajatele, vaid ka ajalooliste arengute dokumenteerimisel ning teaduslikuks uurimistööks.

Riigi Statistika Keskbüroo loodi 1921. aastal kui osa Eesti iseseisvuse institutsionaalsest ülesehitamisest. Büroo ülesandeks sai luua andmebaas, millele saaks tugineda nii sise- kui ka välispoliitilistes aruteludes ning majanduse planeerimisel. Varased kuukirjad, sealhulgas käesolev 3.–4. osa, kajastavad püüdlust kehtestada läbipaistev ja usaldusväärne statistiline süsteem, mis võiks seista võrdväärselt teiste Euroopa riikide vastavate asutustega. Tänapäeval on sellised väljaanded väärtuslikuks allikmaterjaliks neile, kes uurivad Eesti ühiskonna ja majanduse kujunemist iseseisvuse esimestel aastatel.