Eesti sõjaajaloo aastaraamat 2. osa

„Eesti sõjaajaloo aastaraamat“ 2. osa jätkab Eesti sõjandusajaloo eri tahkude süvitsi käsitlemist, pakkudes lugejale teaduslikult põhjendatud artiklikogumiku, mille fookus on laienenud nii üksikutele episoodidele kui ka laiematele arengusuundadele. Kogumik koondab erinevate autorite kirjutisi, milles vaadeldakse relvajõudude, lahingute, sõjaväelaste, sõjalise mõtte ja institutsioonide arengut eri ajalooperioodidel, alates muinasaegsetest konfliktidest kuni 20. sajandi suurte sõdadeni. Artiklid tuginevad arhiivimaterjalidele, seni avaldamata allikatele ja uusimatele uurimustele, andes raamatule akadeemilise kaalu.

Teose temaatiline ulatus on lai: uuritakse näiteks Vabadussõja taktikalisi jooni, Eesti ohvitserkonna väljaõpet, okupatsiooniaegseid struktuure ning Balti kaitsekoostöö algusi. Samuti leiavad käsitlemist üksikute isikute panus, relvastuse areng ning sõjalise mõtte liikumine Eesti kontekstis. Mõned artiklid keskenduvad ka mälukultuurile ja sõjamälestiste tähendusele, sidudes sõjaajaloo ühiskondlike ja kultuuriliste aspektidega. Kõiki kirjutisi ühendab kriitiline vaatenurk ja püüdlus mõtestada Eesti sõjaajalugu osana laiemast rahvusvahelisest ja regionaalsest arengust.

Väljaande koostajaks ja väljaandjaks on Eesti Sõjamuuseum koostöös Tallinna Ülikooli Kirjastusega, mis tagab nii erialase usaldusväärsuse kui ka teadusliku toimetamise taseme. Aastaraamat on suunatud ajaloolastele, tudengitele, muuseumitöötajatele ja sõjaajaloo huvilistele, pakkudes süvitsi minevat lugemismaterjali ja allikatepagasit, mis toetab nii akadeemilist uurimistööd kui ka üldist huvi Eesti militaarse mineviku vastu.