Eesti skulptuur

„Eesti skulptuur. Album“ on 1967. aastal ilmunud mahukas ja visuaalselt keskne ülevaateteos, mis annab laia pildi eesti skulptuuri arengust alates 19. sajandi lõpust kuni 1960. aastate lõpuni. Album koondab eri ajastute ja kunstisuundade esindajaid, tuues esile nii olulisemaid autoreid kui ka erinevaid esteetilisi ja temaatilisi lähenemisi. Teos on üles ehitatud ajateljena, võimaldades jälgida, kuidas eesti skulptuur on arenenud klassikalisest realismist modernistlikumate vooludeni. Esindatud on portree- ja monumentaalskulptuur, samuti figuurikompositsioonid ja dekoratiivsed vormid, mis peegeldavad oma aja kultuuri- ja ideoloogiakonteksti.

Põhiosa teosest moodustavad mustvalged fotod skulptuuridest, millele lisanduvad autorite nimed ja lühikirjeldused. Kuigi tekstiline osa on napp, pakub album väärtuslikku visuaalset materjali, mis aitab mõista skulptuuri arengut Eestis nii kunstilise vormi kui sisulise temaatika tasandil. Teos kajastab muuhulgas ka nõukogude perioodi kunstipoliitikat ja selle mõju skulptuuri tellimus- ja väärtussüsteemile. Kujude käsitlus on mitmekülgne: portreteeritakse tööinimest, kirjanikku, rahvuskangelast, aga ka anonüümsemat, üldinimlikku figuuri. Mitmete tööde puhul torkab silma tugev vormitunnetus ja materjali kasutamise oskus, olgu tegemist kivi, pronksi või puuga.

Albumis esinevad tuntud eesti skulptorid, kelle looming on jätnud püsiva jälje kunstilukku – nende seas Amandus Adamson, Jaan Koort, Anton Starkopf, Ferdi Sannamees, Kristjan Raud, Voldemar Mellik ja mitmed teised. Teos esindab oma ajastu ametlikku kunstikäsitlust, olles samal ajal ka väärtuslik dokumenteerija nii autorite isikupärastest lähenemistest kui üldistest kunstisuundadest. „Eesti skulptuur. Album“ sobib kunstihuvilisele, kes soovib tutvuda eesti kujutava kunsti arengulooga läbi visuaalse prisma, ja pakub ühtlasi ajaloolist sissevaadet kunstnikutöö ideelisse tähendusse 20. sajandi Eestis.