Eesti riiklik kultuuripoliitika lähiaastatel

„Eesti riiklik kultuuripoliitika lähiaastatel“ on strateegiline dokument, mille koostas Kultuuriministeerium 1990. aastate keskpaigas eesmärgiga määratleda kultuurivaldkonna arengusuunad taastatud iseseisvuse järgses ühiskonnas. Tegemist on ülevaatliku poliitikakujundusliku tekstiga, mis kaardistab kultuurielu olukorra, kirjeldab eesmärke ja toob välja peamised prioriteedid riikliku kultuurikorralduse lähitulevikus. Eraldi käsitletakse kultuuriasutuste toimimise korraldust, loominguliste liitude rolli, rahastamispõhimõtteid ning regionaalset kultuuripoliitikat. Dokument esindab riigi ametlikku seisukohta ja pakub raamistiku, mille alusel kujundada kultuurisektori tegevust ja arengut lähiaastate jooksul.

Tähtsal kohal on küsimus kultuuri jätkusuutlikkusest ning uute rahastamismudelite vajadusest. Arutletakse selle üle, kuidas tagada kultuuri kättesaadavus üle Eesti, toetada professionaalset loomet ja samal ajal soodustada kogukondlikku algatust. Välja on toodud vajadus luua paindlik, kuid väärtustel põhinev kultuurikorraldus, mis arvestaks muutuva majanduskeskkonna ja Euroopa integratsiooniprotsessidega. Samuti juhitakse tähelepanu kultuurihariduse tähtsusele ja kultuuripärandi kaitsele. Dokument püüab tasakaalustada rahvusliku identiteedi hoidmist ning kultuuri avamist rahvusvahelistele mõjudele.

1990. aastate keskpaik oli Eesti kultuuripoliitikas kujunemisfaas, kus tuli otsustada, kuidas liikuda edasi uues ühiskondlikus süsteemis, säilitades samal ajal kultuuri järjepidevuse. Kultuuriministeeriumi koostatud arengudokument annab selge pildi sellest, millised olid toonased sihid ja ootused kultuurisüsteemi ülesehitamisel. Seda võib käsitleda mitte ainult halduspoliitilise lähtealusena, vaid ka ajastuomase mõtteviisi ja kultuurifilosoofia kajastusena, mis aitab mõista, millisel väärtuslikul pinnal Eesti kultuurielu 21. sajandi alguses arenema hakkas.