Eesti rahvamänge

„Eesti rahvamänge“ on 1945. aastal ilmunud kogumik, mis koondab endas valiku traditsioonilisi mänge, mida on mängitud Eesti külades, koolides ja peredes põlvkondade vältel. Tegemist on väärtusliku allikaga, mis jäädvustab rahvapärimuse osa, mida sageli anti edasi suuliselt ja mis kuulus laste ning noorte argipäeva ja pidupäeva lahutamatu osa hulka. Kogumikust leiab nii liikumis- kui ka sõnamänge, samuti laulumänge, mis sobisid eri vanuses osalejatele. Lisaks mängude kirjeldusele sisaldab raamat reeglina ka mängimise viise, osalejate arvu, vajalikku varustust ning sageli ka mängu tähenduslikku või rituaalset tausta.

Kogumik esitab mänge, mille juured ulatuvad rahvakalendri tähtpäevadesse, talutööde rütmi või kogukondlike sündmuste juurde. Näiteks karjase-, jooksumängud, mõistatamised või ümberlaulmised kajastavad nii seltskondlikku meelelahutust kui ka kasvatavat ja õpetlikku eesmärki. Paljud mängud toetuvad koostööle, rütmitunnetusele ja keelelisele leidlikkusele, rõhutades ühistegevuse ja mängulise konkurentsi tasakaalu. Mängude kaudu kandusid edasi ka rahvalikud väärtused nagu ausus, leidlikkus, kiirus ja osavus. Mängureeglite üleskirjutuslik täpsus annab võimaluse neid taaselustada hariduses, folklooriringides või vaba aja tegevustes.

Teos ilmus Ilukirjanduse ja Kunsti kirjastuse väljaandena vahetult pärast Teist maailmasõda, ajal, mil rahvusliku kultuuripärandi kogumine ja säilitamine oli eriti oluline. Kuigi kogumiku koostajat ei ole alati otsesõnu esile toodud, on teoses tunda süstemaatilist etnograafilist tööd ja rahvaluulekogumise kogemust. „Eesti rahvamänge“ täidab olulist ülesannet nii ajaloolise kui pedagoogilise allikana, pakkudes võimalust mõista, milline roll oli mängul Eesti kultuuris enne moodsate meelelahutusvormide levikut ning kuidas säilitada neid traditsioone ka tänapäeval.