Eesti rahvalaulud. Antoloogia. 3. osa 1. vihik

„Eesti rahvalaulud. Antoloogia. 3. osa, 1. vihik” on osa suuremahulisest väljaandest, mis koondab eri piirkondadest kogutud rahvalaule. Antoloogia koostamine ja avaldamine oli Eesti folkloristika üks olulisemaid ettevõtmisi 20. sajandil, sest selle kaudu anti süstemaatiline ülevaade rahvalaulude rikkusest ja mitmekesisusest. Iga köide ja vihik on üles ehitatud nii, et lugeja saaks osa nii sisulisest kui ka vormilisest mitmekesisusest, hõlmates nii lüürilisi, jutustavaid kui ka töö- ja tavandilaule. Teos on mõeldud teadlastele, üliõpilastele ja laiemale huviliste ringile, kes soovivad süveneda eesti rahvakultuuri allikatesse.

Kolmanda osa esimeses vihikus esitatud laulud annavad edasi kindla piirkonna või temaatilise rühma materjali, pakkudes nii tekstilist kui ka muusikalist ainest. Tekstide kõrvale on lisatud folkloristlikke kommentaare ja viiteid, mis aitavad paremini mõista laulude päritolu, kasutusviise ja variatsioone. Sõnastuse ja poeetika kaudu saab aimu nii argisest elust kui ka uskumustest ja kombestikust, mis kujundasid eesti talurahva vaimset maailma. Vihik on seega ühtaegu teaduslik allikas ja kultuuriline mälestusmärk, mis talletab suulise pärandi kirjapandud kujul.

„Eesti rahvalaulud. Antoloogia” ilmus Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi eestvedamisel, kaasates paljusid folkloriste ja toimetajaid. Antoloogia oli pikaajalise kogumis- ja uurimistöö tulemus, mis põhines välitöödel kogutud tekstidel ning arhiivimaterjalidel. 1970. aastatel ilmunud vihikud kajastavad omaaegset teaduslikku lähenemist rahvalauludele, kuid tänapäeval on need olulised ka kui kultuuriloolised allikad, mis säilitavad eesti rahvapärimuse mitmekesisust ja rikkust. Nii on iga vihik osa tervikust, mis dokumenteerib ja vahendab põlvkondade loomingut.