Eesti põllumeeste poliitika

„Eesti põllumeeste poliitika. Ülevaade Eesti põllumeeste liikumisest 1917–1955“ on paguluses ilmunud ajalooline ülevaade, mis käsitleb Eesti põllumeeste poliitilise organiseerumise kujunemist ja arengut 20. sajandi esimesel poolel. Teos annab laiapõhjalise sissevaate Eesti Põllumeeste Kogude ja teiste põllumajanduspõhiste erakondade tegevusse alates 1917. aasta revolutsioonidest kuni Teise maailmasõja järgse pagulusaastani. Kirjeldatakse olulisemaid ideoloogilisi seisukohti, erakondadevahelisi suhteid, valimistulemusi ja riigikogu tööga seonduvat, samuti poliitilise tegevuse ümberkujundamist välismaal pärast Eesti okupeerimist.

Raamat jaguneb temaatilisteks ja kronoloogilisteks osadeks, tuues esile poliitiliste sündmuste tausta, agrarliikumise seosed rahvusliku liikumisega ning maaelu ja talurahva huvide esindamise keerukaid etappe. Olulisel kohal on põllumeeste roll iseseisvuse saavutamisel ja kaitsmisel, samuti hilisemate aastate koostöö teiste kodanlike jõududega. Teose lõpuosas vaadeldakse paguluses jätkunud tegevust, eriti Eesti Põllumeeste Kogude Esinduse kaudu, püüdes säilitada järjepidevust ja sidet kodumaise traditsiooniga. Lähenemine on poliitiliselt analüütiline, kuid säilitab samas dokumentaalse täpsuse ja tõsiseltvõetavuse.

Teose autorit pole otseselt märgitud, kuid väljaandja – Eesti Põllumeeste Kogude Esindus Paguluses – oli aktiivne poliitiline ühendus, mille eesmärk oli hoida elus Eesti agrarliikumise põhimõtteid ja ajaloolist mälu väliseestlaste seas. Raamat on ühtlasi väärtuslik allikas Eesti poliitilise ajaloo uurijatele, kuna kajastab ühe olulise ühiskonnakihi, talurahva ja põllumeeste, poliitilist eneseteadvust keerulistes ja muutlikes oludes.