Eesti Põllumajandusmuuseumi leivajutud

„Eesti Põllumajandusmuuseumi leivajutud“ on kogumik, mis avab leiva kui kultuurilise ja toitumusliku sümboli tähenduse Eesti kontekstis. Raamat ühendab endas rahvapärimusi, ajaloolisi ülevaateid, praktilisi teadmisi ning muuseumis kogutud mälestusi, moodustades tervikliku pildi sellest, kuidas leib on põimunud igapäevaelu, rituaalide ja identiteediga. Teoses vaadeldakse nii traditsioonilist leivategu kui ka selle muutumist läbi sajandite: alates viljakasvatuse ja leiva valmistamise tööriistadest kuni tänapäevase leivakultuurini. Eraldi käsitletakse ka uskumusi ja kombeid, mis on seotud leiva austamise ja kasutamisega eri eluetappidel.

Raamatu peatükid on üles ehitatud temaatiliselt, liikudes vilja kasvatamisest ja jahvatamisest küpsetamiseni ning lõpuks leiva kohani rahvatraditsioonides ja perekultuuris. Jutustusi täiendavad fotod muuseumi kogudest, samuti rahvalikud väljendid ja arhiivikatked, mis annavad edasi leivaga seotud suulist pärandit. Erilist tähelepanu on pööratud lastele ja noortele mõeldud leivaharidusele, mille kaudu Põllumajandusmuuseum on tutvustanud pärandkultuuri ka uuele põlvkonnale. Kaasaegse inimese jaoks loob raamat seoseid ajas püsivate väärtuste ja materiaalse igapäevaelu vahel, sidudes argise toiduaine sügava kultuurilise tähendusega.

Teose koostajateks on Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajad, kes on koondanud materjali muuseumi arhiividest, väljapanekutest ja haridusprogrammidest. Kogumik väljendab muuseumi kui mäluasutuse missiooni hoida ja jagada teadmisi maaelust, käsitööst ja toidukultuurist. „Leivajutud“ ei ole pelgalt informatiivne käsiraamat, vaid ka austusavaldus eesti talupojakultuurile ja leiva kui elu kandva sümboli tähendusele. See on raamat, mis ühendab teadmise ja tunnetuse, ning sobib lugemiseks kõigile, kes soovivad mõista argise toidulaua sügavamat kultuurikihti.