Eesti novell 2021

Kogumik „Eesti novell 2021” koondab ühte köitesse valiku lühilugusid, mille koostajad on sõelunud laiemast novellisaagist. Raamat liigub küladest suurte linnade tänavate ja korteriteni ning teeb seda selge rütmiga: jutt alustab konkreetsest olukorrast, viib selle pingesse ja lõpetab puändiga. Teos kasutab eri vaatepindu ja ajakihte. Tegelased seisavad silmitsi valikutega, kus väike liigutus muudab loo suunda. Kogumikku raamivad traditsioon ja nüüdiskirjandus: sees on Tuglase novelliauhinna laureaatide tekstid, Peet Vallaku ekspressionistlik pala ning saateessee, mis aitab näha lühivormi võtteid ja mõju. Lugeja liigub ühelt häälelt teisele, ent püsib samas keeles ja kirjanduslikus ruumis, mis eelistab täpset detaili ja talitsevat jutustust.

Valik avab eriilmelise autorirea: Ave Taavet, Jüri Kolk, Neeme Näripä, Armin Kõomägi, Martin Algus, Urmas Vadi, Tõnis Vilu, Ilja Prozorov, Kai Kask, Peeter Sauter, Piret Põldver, Mehis Heinsaar, Triinu Meres, Katrin Pauts, Mart Kivastik, P. I. Filimonov, Tiina Laanem, Piret Raud, Tauno Vahter, Lilli Luuk. Tekstid paiknevad nii Tallinnas ja Tartus kui ka Moskvas, Frankfurdis ja Aleppos; vahel liigutakse ka teise aegruumi. Temaatika on lai, kuid püsivad teljed on mälu, kodu ja vastutus. Lood näitavad, kuidas argine hetk – lifti seiskumine, aknast nähtud märk, juhuslik kohtumine – käivitab ahela, mis sunnib tegelast oma seisukohta muutma. Kogumik toob kokku eri põlvkonnad ja käekirjad. Mõni jutt eelistab lakoonikat ja tegevusekeskset kulgu, teine laseb jutustajal kommenteerida, ent hoiab siiski piiri, et jutt ei muutuks seletuseks. Nii tekib tervik, kus iga novell seisab eraldi, kuid kõrvuti luues vaimse kaardi ühest kirjanduslikust aastakäigust.

Koostajate töö markeerib läbilõike: Maarja Kangro, Kajar Pruul, Johanna Ross ja Urmas Vadi seavad kõrvuti realistliku proosa ja mängulise kujutlusviisi ning pakuvad lugejale rütmi, mis vaheldab jutustavat ja visandlikku. Kujundus loob lakoonilise raami, mille sees iga tekst saab oma hääle. Saateessee annab tausta ja sõnastab lühivormi tööpõhimõtteid; Vallaku sada aastat vana pala näitab, kuidas sama vorm kannab ajas. Raamat on mõeldud lugemiseks peatükkhaaval: üks jutt päevas või mitu järjest, sõltuvalt lugeja ajast. Kogumik sobib nii uute autorite avastamiseks kui ka juba tuttavate nimede kõrvalpilguks. See on ülevaate teos, mis ei esita loosungeid, vaid näitab, kuidas lühivorm hoiab ära liigse seletuse ja paneb tähenduse nihkuma just viimasel real.