Eesti Näitlejate Liit 1917-1940

Eesti Näitlejate Liit 1917–1940 on Inna Taarna koostatud uurimus, mis jälgib Eesti kutseliste näitlejate erialase koondumise lugu alates esimestest katsetest 1917. aastal kuni organisatsiooni tegevuse katkemiseni enne Teist maailmasõda. Raamat vaatleb liitu nii eraldi ühendusena kui ka nime all Kutseliste Teatritegelaste Ühing, paigutades selle arengu toonase teatrielukorralduse ja ühiskondlike muutuste taustale. Eraldi rõhutatakse, et kuigi ametlik alguspunkt on 1917, kujunes liit tegelikuks tegutsevaks organisatsiooniks alles 1930. aastate keskpaigaks, kui põhikiri kinnitati ning tegevus muutus järjepidevaks. Nii tekib tervikpilt sellest, kuidas näitlejad otsisid oma kohta muutuvas kultuuri- ja poliitilises ruumis.

Teos käsitleb liidu ülesehitust, otsustusmehhanisme ja suhet eri teatrite ning riigiasutustega. Vaadeldakse, milliseid küsimusi liit pidi lahendama: näitlejate töötingimused, palgakorraldus, lepingud, kutse-eetika, aga ka laiem esindusõigus teatriinstitutsioonide ees. Raamatus on oluline koht konkreetsetel episoodidel Eesti teatriajaloo käigus, kus liit astub välja oma liikmete nimel või osaleb laiemates aruteludes teatripoliitika, repertuaari ja hariduse üle. Arhiivimaterjalid, protokollid ja toonane ajakirjandus annavad ülevaate sellest, kuidas näitlejad ise mõtestasid oma ametit ja kollektiivset tegutsemist, millised olid sisepinged ning kuidas jõuti kokkulepeteni.

Raamat on suunatud lugejale, keda huvitab teatriajalugu kutseorganisatsiooni vaatenurgast. See sobib nii uurijale, teatrikooli üliõpilasele kui ka teatripubliku esindajale, kellele pakub huvi, millistel alustel on kujunenud näitlejate esindusstruktuurid tänapäevase loomeliiduni välja. Süsteemne käsitlus ja märksõnade järgi hõlmatud teemaväli teevad teosest viitematerjali, millele saab toetuda nii üksikuid lavastusi kui ka laiemat teatriinstitutsiooni analüüsides. Samal ajal talletab kogumik osa Eesti kultuuriloo organisatsioonilisest poolest, mida igapäevane teatrikogemus lava ees ei näita.