Eesti murded ja kohanimed

„Eesti murded ja kohanimed” on kõrgkooliõpikuna mõeldud teos, mis koondab ülevaate eesti keele murretest ja nende uurimise põhimõtetest. Autorid on hoidunud lihtsast murdejoonte loetlemisest ning toonud esile vaid need tunnused, mida on peetud kõige olulisemaks. Raamat käsitleb murrete teoreetilist tausta, tutvustab murdealadevahelisi seoseid ning paigutab murded ajaloolisse ja keelesuguluslikku konteksti. Eraldi on tähelepanu pööratud seni vähe uuritud valdkondadele, nagu murdesüntaks ja sõnavara, et pakkuda tasakaalustatud pilti kogu murdeuurimise maastikust.

Teos sisaldab ka põhjalikku ülevaadet Eesti kohanimedest. Seal kirjeldatakse kohanimede süsteemi, nende struktuuri, levikut ja komponente. Lisaks analüüsitakse kohanimede morfoloogiat ja nende seoseid murretega, tuues välja, kuidas nimede kujunemine peegeldab nii keelelist kui ka ajaloolist arengut. Kohanimede osa ei piirdu üksnes vormide esitamisega, vaid näitab, kuidas need kinnistuvad kultuurilises ja sotsiaalses kasutuses ning millist rolli nad mängivad keele ja identiteedi sidumisel.

Õpiku koostajateks on tunnustatud keeleteadlased Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg. Karl Pajusalu on pikaaegne eesti murrete uurija ja Tartu Ülikooli professor, kes on põhjalikult käsitlenud lõunaeesti keelt ja selle arengut. Tiit Hennoste on tuntud nii eesti keele varieerumise kui ka tekstianalüüsi uurijana. Ellen Niit tegutses pikka aega murdeuurijana, keskendudes eelkõige foneetilistele ja morfoloogilistele erijoontele. Peeter Päll on toponüümika asjatundja, kelle töö keskendub nimede normimisele ja süsteemile. Jüri Viikberg on uurinud eesti keele sotsiolingvistilisi aspekte ning aidanud luua laiapõhjalist murdeatlaset. Koos annavad autorid lugejale tervikliku ja usaldusväärse käsitluse eesti keele murrete ja kohanimede kohta.