Eesti muinasjutte

Kogumik „Eesti muinasjutte“ (1979, Eesti Raamat) toob lugejani valiku lugusid, mis on pärit rahvapärimusest ja kannavad edasi eesti muinasjuttudele omaseid kujundeid, sümboleid ja õpetusi. Jutud avavad loomade, inimeste ja loodusjõudude suhteid, milles peegelduvad nii naljakad kui ka õpetlikud olukorrad. Lugude kaudu saab aimu sellest, kuidas inimesed on mõtestanud maailma, inimlikke nõrkusi ja tugevusi ning looduse nähtusi. Muinasjuttude lihtne vorm ja sügavam tähendus muudavad need väärtuslikuks lugemisvaraks nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Kogumikku kuuluvad muu hulgas lood „Loomade talvekorter“, „Kuidas rebane oma saba karistas“, „Miks vares tihast naiseks ei võtnud“, „Varsa hind“, „Linaluu heategu“, „Hiire väimees“, „Peni Lontkõrv“, „Tuul ja päike“, „Kolm külma“, „Tuuleema“, „Reheliste kättemaks mõisahärrale“ ja „Metsavanad“. Iga lugu on omamoodi pilguheit eesti talupojakultuuri maailmapilti, kus loomad ja loodusjõud on sageli inimlike omaduste kandjad ning sündmused kannavad moraali või õpetlikku iva. Jutud on lihtsas ja suupärases vormis, mis teeb need kergesti meeldejäävaks ja edasi jutustatavaks.

„Eesti muinasjutte“ esindab rahvaluule varamust tehtud valikut, mis väärtustab rahvapärimuse mitmekesisust ja elujõudu. Kogumik aitab säilitada ja edasi anda lugusid, mis on olnud osa eestlaste suulisest traditsioonist, tuues need kirjalikku vormi tulevastele põlvkondadele. Sellised väljaanded on olulised rahvusliku identiteedi hoidmisel, sest nad toovad esile pärimusliku mõtteilma ja annavad edasi väärtusi, mis on kujundanud eesti kultuuri.