Eesti maalikunstniku Johann Köleri loomingu probleeme

Kogumik „Eesti maalikunstniku Johann Köleri loomingu probleeme” koondab teadusliku konverentsi ettekandeid, mis käsitlevad Köleri tööde põhiküsimusi eri vaatepunktidest. Raamat seab esmalt telje, mille keskmes on kunstniku roll avalikus elus ja suhestumine rahvusliku liikumisega, seejärel liigub teoste kirjelduselt konkreetsete töövõtete ja materjalivalikuteni. Käsitlused avavad, kuidas portree, ajaloo- ja kodumaa-aineline maal, joonistus ning monumentaalmaal moodustavad ühtse arengu, mida on võimalik lugeda nii tellimuste, reiside kui ka näitusepraktika kaudu. Tekstide ülesehitus on selge: küsimus, allikas, järeldus; lisaks pilditahvlid ja erikeelsed kokkuvõtted, mis võimaldavad võrrelda vaatlusi ja kontrollida väiteid visuaalse materjali najal.

Artiklite teemad on esitatud järjestuses, mis hoiab Köleri elu- ja loometee loetavana. Käsitletakse ühiskondlikku tegevust ning koostööd C. R. Jakobsoni ja Krišjānis Valdemārsi ringkonnaga; vaadeldakse varast portreeloomingut ja kodumaa-ainelisi töid; eraldi peatükk selgitab esimest pikka välisreisi ning selle mõju tellimustele ja motiivivalikule. Muuseumikogudele tuginev joonistuste ülevaade määratleb tööprotsessi etapid, monumentaalmaali käsitlus avab freskotehnika, aluspinna ja värvisegude seosed, ajakirjandusülevaated kirjeldavad vastuvõttu 19. sajandi lehesammas ning hilisemat kajastust pärast kunstniku surma. Nimestikud ja tahvlid (I–XXVI) seovad teksti reproduktsioonidega, mis toetavad väiteid detailivaadete ja üldplaanidena. Nii tekib tervik, kus elulooline taust, tehniline valik ja publikupraktika püsivad koos ning võimaldavad kontrollida iga peatüki järeldusi konkreetse näite peal.

Kogumiku vastutav toimetaja on Ilmar Moss, kujunduse autor on Kaljo Põllu. Koostamispõhimõte on metoodiline: iga panus määratleb probleemi, nimetab kasutatud allikad (arhiivid, muuseumifondid, ajakirjandus) ja sõnastab kokkuvõtte, mida saab rakendada järgmistes uurimustes või eksponeerimisel. Raamat teenib kahte sihtrühma. Uurija leiab viiteahela, mis lubab testida hüpoteese Köleri teoste dateeringu, ikonograafia ja tehnika kohta; muuseumipraktik saab kätte tööjärje, mille abil siduda riputus, tekst ja reproduktsioon ühtseks loetavaks tervikuks. Nii loob kogumik aluse, millelt edasi liikuda – teoste kirjeldusest võrdleva analüüsini, üksikust töövõttest kogu loomingu järjestatud käsitluseni.