Eesti maaelu entsüklopeedia. L-Ü 2. osa

„Eesti maaelu entsüklopeedia. L–Ü“ on teise köitena järg laiahaardelisele teatmeteosele, mille eesmärk on anda ülevaade maaelu ja sellega seotud valdkondade arengust ning toimimisest Eestis. Erinevalt kitsamalt suunatud põllumajandusalastest käsiraamatutest sisaldab see kogumik teavet märksa laiema teemaderingi kohta. Artiklite ulatus hõlmab aiandust, metsandust, mesindust, kalandust, keskkonnakaitset, maakorraldust ning turismi, aga ka maaelu halduslikku ja sotsiaalset korraldust. Kõik mõisted ja nähtused on esitatud tähestikulises järjekorras, selles köites ulatuvad märksõnad tähevahemikus L kuni Ü.

Entsüklopeedia üks eesmärke on taastada ja väärtustada teadmisi, mis on olnud olulised Eesti maaelu kujunemisel ja püsimisel, tuues esile ka Euroopa Liidu mõju kohalikele maaettevõtjatele ja kogukondadele. Paljud artiklid sisaldavad ajaloolist tausta, kuid fookus on ka nüüdisaja regulatsioonidel ja trendidel. Raamat püüab ühendada praktilise nõuandlikkuse ning süstemaatilise teadmistemahuka käsitluse, pakkudes kasutust nii talupidajatele ja praktikutele kui ka teadlastele ja üliõpilastele. Teos on koostatud nii, et see toetaks otsuste tegemist, annaks mõistmist maaelu mitmekesisuse kohta ning tõstaks esile Eesti konteksti eripärad.

Kuna tegemist on kollektiivse tööga, on teose koostamisse kaasatud suur hulk autoriteete eri valdkondadest – agronoomidest ja veterinaaridest kuni keskkonnateadlaste ja sotsioloogideni. Toimetuskolleegium on pidanud oluliseks vältida ideoloogilist kallutatust, pakkudes asjalikku ja faktipõhist teavet. Sellisena esindab „Eesti maaelu entsüklopeedia“ üht olulisemat ettevõtmist Eesti põllumajanduse ja maaelu teadmiste süstematiseerimisel pärast taasiseseisvumist. Raamat on ühtlasi ka järjepidevuse kandja, sidudes ajaloolised teadmised kaasaegsete oludega.