Eesti luule antoloogia 2. osa. Nõukogude luuletajate värsilooming

„Eesti luule antoloogia. 2. osa“ koondab nõukogude perioodi eesti luuletajate värsiloomingu valiku, mille kaudu on võimalik jälgida luule arengusuundi ja temaatilist fookust alates 1940. aastatest kuni 1950. aastate keskpaigani. Kogumik kajastab ajastu ideoloogilisi ja stilistilisi norme, peegeldades sotsialistliku realismi mõju eesti luulele. Tüüpilised motiivid on töö, rahu, isamaa-armastus ja nõukoguliku korra ülistamine, kuid paljud tekstid sisaldavad ka isiklikumaid noote, mis avalduvad eelkõige looduse, rahvakultuuri ja igapäevaelu kujutustes. Antoloogias on esindatud mitmed tuntud autorid, kes kujundasid sõjajärgset luuleilma, samuti noorema põlvkonna esindajad, kelle hääl alles kujunes.

Väljaanne järgib kronoloogilist ja osaliselt temaatilist ülesehitust, võimaldades lugejal mõista nii üksikute autorite individuaalset stiili kui ka kollektiivseid mõjutusi. Luuletuste valik toob esile püüde kujutada uut ühiskonda lootusrikkalt ja üheselt positiivses valguses, ent ridade vahelt võib tajuda ka keelelist meisterlikkust ja rahvaluulele omast kujundlikkust, mis ulatuvad kaugemale pelgast propagandast. Kogumiku koostajad on püüdnud luua mitmekülgse läbilõike ajastu luulest, tuues esile ka tehniliselt ja sisuliselt tugevamaid tekste. Sellisena toimib antoloogia nii omaaegse kultuuripoliitika peegeldusena kui ka allikana luule esteetiliste väärtuste hindamiseks väljaspool ideoloogilist raamistikku.

„Eesti luule antoloogia“ ilmus Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel kolmeköitelise väljaandena ning on oluline allikas eesti luule arenguloos, eriti nõukogude perioodi kontekstis. Teise osa väärtus seisneb selles, et see jäädvustab kirjanduse osa ajal, mil loovust piirasid ideoloogilised raamid, ent samas otsisid luuletajad võimalusi isikliku hääle ja rahvusliku omapära säilitamiseks. Teos pakub ajaloolist ja kirjanduslikku ainest nii uurijatele kui ka luulehuvilistele, kes soovivad mõista, millist keelt, kujundit ja mõttemaailma viljeldi ajal, mil luulel oli ühiskonnas nii propaganda- kui ka kultuurikandja roll.