Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965

„Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637–1965“ on ulatuslik ja esinduslik valikkogumik, mis annab ülevaate eesti luule arengust nelja sajandi vältel. Kogumik algab esimestest teadaolevatest eestikeelsetest luulekatsetustest, sealhulgas vaimuliku rahvalaulu mõjul kirjutatud tekstidest ja baltisaksa haritlaste luulekatsetustest, ning liigub edasi 19. sajandi ärkamisaja poeetika ja rahvusromantilise väljenduse kaudu modernistliku ja sotsiaalsele tegelikkusele suunatud 20. sajandi luuleni. Antoloogia ülesehitus on ajaloolis-kronoloogiline, võimaldades lugejal jälgida keele, vormi ja mõtte arengut koos ühiskondlike muutustega.

Kogumikus on esindatud kõik olulisemad eesti luule suunad ja autorid – Kristjan Jaak Petersonist Lydia Koidulani, Juhan Liivist Gustav Suitsuni, Marie Underist Betti Alverini, samuti luuletajad, kes tegutsesid Nõukogude perioodil nagu Debora Vaarandi, Jaan Kross, Paul-Eerik Rummo ja paljud teised. Lisaks tuntud nimedele leiab antoloogiast ka vähem tuntud, kuid kultuurilooliselt olulisi autoreid, kelle looming aitab mõista, kuidas eesti luule on olnud osa rahvusliku identiteedi kujunemisest. Erinevad esteetikad – romantism, realism, sümbolism, modernism – põimuvad antoloogias, peegeldades laiemalt Euroopa kirjanduslike voolude mõju ja nende kohandumist eesti keeleruumis.

Antoloogia koostamine ja väljaandmine 1960. aastate teisel poolel oli märgilise tähendusega kultuuritegu, mille eesmärgiks oli korrastada ja kättesaadavaks teha luulepärand, mis ulatub üle riigikordade ja ideoloogiliste muutuste. Teos on mõeldud nii kirjanduse õppimiseks kui ka isiklikuks avastamiseks ning pakub võimalust mõtestada eesti luule traditsiooni tervikuna. Raamatu koostajad on toonud esile luule kui kestva ja kohaneva eneseväljendusviisi, mille kaudu on läbi sajandite väljendatud nii rahva kollektiivseid tundeid kui ka üksikisiku sügavalt isiklikke kogemusi.