Eesti linnuatlas. Eesti haudelindude levikuatlas

„Eesti linnuatlas. Eesti haudelindude levikuatlas” on 1993. aastal kirjastuse Valgus välja antud teaduslik teatmeteos, mille koostas Olav Renno koostöös Eesti Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi ning Eesti Looduseuurijate Seltsiga. Toimetajaks oli Eerik Kumari. Raamat koondab mitmeaastase välitöö tulemusel kogutud andmed Eesti haudelindude leviku kohta ning esitab need detailsete kaartide ja tekstiliste kirjelduste vormis. Teos sisaldab üle 250 lehekülje, on illustreeritud ning varustatud kokkuvõtetega eesti, vene ja inglise keeles. Kaardimaterjal annab liigi kaupa ülevaate, millistes piirkondades Eestis konkreetne lind pesitseb ja kui tihedalt tema asurkond on levinud.

Atlas on koostatud süsteemselt: iga linnuliigi juures on jaotuskaart, millele lisandub lühike kirjeldus liigi arvukuse, elupaikade ja ökoloogiliste eripärade kohta. Materjal tugineb laiahaardelisele vaatlusvõrgule, kuhu olid kaasatud nii ornitoloogid kui ka linnuhuvilised. Kogutud andmed kajastavad pesitsusperioodi olukorda 1980.–1990. aastate Eestis, võimaldades hinnata liigi leviku muutusi ja võrrelda neid varasemate andmetega. Lisaks sisaldab teos metodoloogilist osa, kus selgitatakse andmete kogumise ja kaardistamise põhimõtteid, mis teevad atlasest väärtusliku tööriista nii teadusuuringuteks kui ka looduskaitseliseks planeerimiseks.

Olav Renno (1944–2018) oli eesti ornitoloog ja zooloog, kelle peamine uurimisvaldkond oli lindude ökoloogia ja levik. Ta osales mitmete linnuatlaste ja teaduslike ülevaadete koostamises ning panustas Eesti ornitoloogiaandmestike süsteemse kogumise ja analüüsi arendamisse. Tema töö aitas kujundada kaasaegset arusaama Eesti linnustikust ja oli oluline alus ka looduskaitse otsustes. „Eesti linnuatlas” jääb tema olulisemate saavutuste hulka, ühendades teadusliku täpsuse ja selge, visuaalselt mõistetava esitusviisi.