Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon
Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Entsüklopeediakirjastus | 1996
- 614 lk | Kõvakaaneline | 182 x 247 mm
- ISBN: 589900049x
- Keel: eestikeelne
„Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon“ on mahukas teatmeteos, mis koondab andmeid eesti kunstnike, arhitektide, kunstiteadlaste ja restauraatorite kohta alates 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi teise pooleni. Raamat sisaldab ligi 1500 isikuartiklit ning on oluline abivahend nii kunstiajaloolastele, uurijatele kui ka huvilistele, kes soovivad mõista eesti visuaalkultuuri arengut ja selle kandjate rolli. Leksikon hõlmab laia valikut loomealasid – lisaks kujutavale kunstile ja arhitektuurile ka tarbekunsti, muinsuskaitset, kunstiõpetust ja kunstikriitikat. Iga artikli juures on esitatud põhiandmed isiku eluloo, loomingulise tegevuse ning olulisemate saavutuste kohta.
Väljaanne on üles ehitatud tähestikulise järjestuse alusel ja püüab anda võimalikult täieliku ülevaate Eestis tegutsenud või eesti päritolu loomeinimeste panusest kultuuriellu. Lisaks kunstnikele, kelle looming on laiemalt tuntud, leiab leksikonist ka vähem tuntud, ent valdkonnas olulise rolli mänginud isikuid. Eraldi tähelepanu on pööratud loomeperioodidele, töökohtadele, näitustel osalemisele ja loomingulistele suundumustele. Teos sisaldab ka viiteid arhiiviallikatele, trükiallikatele ja teoste asukohtadele, mis teeb sellest usaldusväärse tööriista uurimistööks või süvendatud huvilugemiseks.
Leksikoni koostajaks oli kollektiiv Eesti Entsüklopeediakirjastuse juures, kuhu kuulusid kunstiteadlased ja toimetajad, kelle eesmärgiks oli luua ajas püsiv andmestik eesti kunstielu mõistmiseks. Väljaanne jätkab varasemaid katseid koondada kultuuriloolist informatsiooni ühe kaante vahele, kuid teeb seda senisest süsteemsemalt ja akadeemilisemalt. „Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon“ on osa laiemast püüdest säilitada ja mõtestada eesti kultuuri ajalugu ning selle tähtteosena püsib see seni asendamatu allikana nii uurijatele kui ka haridusasutustele, muuseumidele ja raamatukogudele.
