Eesti kunsti ajalugu kahes köites 1. osa

„Eesti kunsti ajalugu kahes köites“ esimene osa käsitleb kunstiarengu kulgu Eesti aladel alates esiajaloolistest väljendusvormidest kuni 19. sajandi keskpaigani. Teos pakub terviklikku ja süsteemset ülevaadet sellest, kuidas kunst on Eestis kujunenud läbi erinevate ajastute, kultuurimõjude ja ühiskondlike muutuste. Vaatluse all on nii arheoloogilised leiud kui ka keskaegne sakraal- ja linnakunst, samuti barokk- ja varaklassitsistlik arhitektuur, skulptuur ja maalikunst. Iga perioodi juures kirjeldatakse nii tehnilisi kui ka stiililisi eripärasid, kultuurilisi taustu ja mõjutusi, mille kaudu kunst arenes kooskõlas Euroopa üldiste arengutega, ent säilitades oma regionaalse iseärasuse.

Teos on üles ehitatud kronoloogiliselt ning illustreeritud rohkete näidete ja visuaalsete materjalidega, pakkudes lugejale nii teaduslikku teavet kui ka visuaalset konteksti. Eraldi tähelepanu pööratakse kirikukunstile, kiviraiele, altariseintele ja ehituskunstile, mis moodustasid olulise osa varasemast kunstipärandist. Lisaks käsitletakse kunstnike ja meistrite tegevust, kelle loomingust on säilinud dokumenteeritud jälgi. 18. ja 19. sajandi vahetuse perioodile lähenetakse kui üleminekuajale, mil hakanud levima uued ideed ja haridussüsteemid, mis valmistasid ette hilisemat professionaalse kunsti arengut Eestis.

Raamatu koostamisel osalesid oma aja tunnustatud kunstiteadlased, kelle käsitlused toetuvad arheoloogilistele, arhivaarsetele ja stiililoolistele allikatele. 1975. aastal ilmunud teos on oma põhjalikkuse ja akadeemilise lähenemisviisiga pikka aega olnud üks kesksemaid käsiraamatuid Eesti kunstiajaloo tundmaõppimisel. See sobib nii õppematerjaliks kui ka süvenemiseks neile, kes tunnevad huvi Eesti visuaalse kultuuri sügavamate kihtide vastu ning soovivad mõista, kuidas kunstiline väljendus siinsete rahvaste seas järk-järgult kujunes ja tähendust omandas.