Eesti kirjarahva leksikon

„Eesti kirjarahva leksikon“ on mahukas teatmeteos, mis koondab teavet Eesti kirjandusega seotud isikute kohta alates 19. sajandist kuni 20. sajandi lõpuni. Leksikon hõlmab nii ilukirjanikke kui ka kirjandusteadlasi, toimetajaid, kriitikuid, tõlkijaid ja kirjastustegelasi, pakkudes läbilõiget Eesti kirjanduskultuuri kujunemisest ja arengust läbi isikute. Iga märksõna all on esitatud lühike elulooline kokkuvõte koos peamiste tööde loeteluga ning panuse kirjeldus eesti kirjandusse või kirjanduse vahendamisse. Tegu on käsiraamatuga, mis teenib nii hariduslikku kui uurimuslikku eesmärki, olles oluline töövahend kirjanduse ja kultuuriloo uurijatele.

Leksikoni ülesehitus on tähestikuline, sisaldades mitmesuguse taustaga isikuid – nii akadeemilisi tegelasi kui ka rahvakirjanikke, kelle looming on leidnud koha lugejate südames. Erilist tähelepanu on pööratud ka isikute seotusele erinevate institutsioonidega, näiteks ajakirjade ja kirjastustega, mis aitasid kaasa kirjandusliku väljundi levikule ja arengule. Paljude isikute puhul on toodud ka nende roll väliseesti kirjanduses või nõukogude perioodi kontekstis. Teos avab võimaluse mõista kirjandusvälja kui mitmetasandilist ja ajas muutuvat struktuuri, kus iga nime taga on omaette lugu ja ajastu.

„Eesti kirjarahva leksikoni“ koostas kollektiiv Eesti Raamatu kirjastuse juures, lähtudes soovist luua süstematiseeritud ja ülevaatlik andmestik eesti kirjanduse mõjutajate kohta. Leksikon ilmus ajal, mil Eesti oli hiljuti taastanud iseseisvuse ning toimus intensiivne kultuurilise mälu taastamine ja ümberhindamine. Seetõttu on teoses tunda ajastu pinget ja tahet jäädvustada seni varju jäänud või ümberhinnatud autoreid ning kultuuritegelasi. Teos on asendamatu allikas neile, kes soovivad süveneda eesti kirjanduse isikulukku ning selle kaudu mõista kirjanduse kui nähtuse sotsiaalset ja ajaloolist ulatust.