Eesti kirjanduse ajalugu XI klassile 3. osa

„Eesti kirjanduse ajalugu XI klassile. 3. osa” on nõukogudeaegne kooliõpik, mis jätkab eesti kirjanduse arenguloo käsitlust keskhariduse viimases astmes, keskendudes 20. sajandi esimesest poolest pärinevale kirjandusele. Tegu on õppevahendiga, mille ülesandeks oli nii kirjanduse ajaloo tutvustamine kui ka ideoloogilise maailmavaate kujundamine vastavalt tolle aja hariduspoliitikale. Kolmas osa hõlmab eelkõige realismi ja modernismi arenguid, vaadeldes 1905. aasta revolutsiooni eelset ja järgset kirjandust, samuti sõdadevahelisel perioodil tegutsenud autoreid.

Õpik esitleb autoreid ja teoseid valikuliselt, rõhutades ideoloogiliselt sobivaks peetavaid teemaliine, nagu töölisklassi olukord, ühiskonnakriitika, sotsiaalne õiglus ja rahvusliku vabaduse taotlused, kuid kajastab siiski ka olulisi kirjanduslikke voole ja stiililisi muutusi. Käsitletakse näiteks Juhan Liivi, Friedebert Tuglase, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare ja teiste ajastu suurkujusid. Samuti pööratakse tähelepanu kirjanduse keelelisele arengule, žanrilisele mitmekesistumisele ja luule ning proosa erinevatele funktsioonidele ühiskonnas. Analüüsid on suunatud pigem tõlgendamise kui iseseisva kriitika arendamisele, järgnedes õpetlikule ja suunavale toonile.

1950. aastate teisel poolel koostatud kirjandusõpikud olid tugevalt ideoloogiliselt raamitud, kuid nende väärtus seisneb ka toonase kirjandusliku kaanonitaju ja pedagoogilise metoodika peegeldamises. „Eesti kirjanduse ajalugu XI klassile. 3. osa” on osa suuremast õpikeskkonnast, mille kaudu anti edasi mitte ainult teadmisi kirjandusest, vaid ka ajastu maailmavaadet. Samal ajal sisaldab teos teoreetilisi kokkuvõtteid ja tekstinäiteid, mis võimaldavad lugejal tutvuda ka mitmete kirjandusklassikute originaalloominguga, andes sellele väärtuse ka kultuuriloolise allikana.