Eesti kirjanduse ajalugu 3. osa. Õpik XI klassile

„Eesti kirjanduse ajalugu“ kolmas osa on mõeldud õpikuna keskkooli XI klassile ning katab eesti kirjanduse arengut alates 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. Käsitlus algab realismi ja rahvusliku ärkamisaja mõjude tutvustamisega, liikudes seejärel modernismi ja nooreestlaste tegevuse juurde. Õpikus käsitletakse ka sõdadevahelise perioodi kirjanduselu mitmekesist pilti, keskendudes olulisematele autoritele ja loomingulistele suundumustele, sh rahvusromantismile, ekspressionismile ja sotsiaalsetele teemadele orienteeritud proosale. Eraldi käsitletakse ka luulet, esseistikat ja kriitikat.

Teos esitab Nõukogude perioodile kohase tõlgenduse eesti kirjanduse arengust, asetades rõhu marksistlikule kirjanduskäsitlusele ning Nõukogude ideoloogiaga kooskõlas olevatele autoritele ja teostele. Samas pakub õpik ka ülevaadet mitmest tänapäevalgi olulise tähendusega kirjanikust, nagu Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Marie Under ja Jaan Kärner, nende loomingut analüüsitakse nii esteetilisest kui ka ideoloogilisest vaatenurgast. Õpik sisaldab kokkuvõtlikke peatükke, tsitaate kirjandusteostest ning juhiseid iseseisvaks lugemiseks ja arutlemiseks. Kirjanduslooline tekst on kirjutatud arusaadavas, süsteemses keeles ning mõeldud õppematerjaliks üldhariduskooli kontekstis.

Õpiku koostas kollektiiv Tartu Riikliku Ülikooli kirjandusteadlasi, kelle tegevust suunas toonane pedagoogiline ja ideoloogiline raamistik. Selle tulemusel kanti õpikusse ajastule omaseid väärtushinnanguid, kuid säilitati püüdlus teaduslikkuse ja ajaloolise järjepidevuse poole. Teos on osa suuremast mitmeosalisest sarjast, mille eesmärk oli anda terviklik ülevaade eesti kirjanduse kujunemisest ning seostada seda ühiskondlike protsessidega. Kolmas osa jääb tänapäevases mõttes osaliselt ideoloogiliseks allikaks, kuid on samas kasulik allikas eesti kirjanduse õpetamise ja tõlgendamise ajaloo uurimisel.