Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 4/3
Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 4/3
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut | 1996
- 207 lk | Pehmekaaneline | 165 x 233 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 4. osa. O–R. 3. vihik, plastiline – põgusus“ on järjekordne vihik Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituudi poolt koostatud teadusliku sõnaraamatusarja mahukast kogumikust, mille eesmärk on kirjeldada eesti kirjakeele sõnavara põhjalikult ja süstemaatiliselt. Antud köide hõlmab sõnu, mis algavad tähega P ja paiknevad vahemikus „plastiline“ kuni „põgusus“. Sõnastikus sisalduvad seletused on suunatud nii sõnade tähenduse kui ka kasutuse avamisele, pakkudes lisaks grammatilisele infole ka kontekstuaalseid ja semantilisi nüansse. Tegemist on oluliseks allikaks, mis toetab eesti keele mõtestatud kasutust ning normeerimist.
Igas märksõnaartiklis esitatakse sõna morfoloogiline iseloomustus (nt sõnaliik ja käänamis- või pöördevormid), seejärel tähendused tähendusjärjestuses koos kontekstiliste selgitustega. Tähtsal kohal on ka kasutusnäited, mis on pärit erinevatest keeleallikatest nagu ilukirjandus, teadustekstid, ajakirjandus ja kõnekeel. Seletused toovad esile sõnade funktsionaalse kasutuse, mitmetähenduslikkuse, registreeritud fraseologismid ja normikohasuse. Vajadusel antakse lisainfot ka sõnade etümoloogia, tähendusmuutuste või kasutuspiirangute kohta. Eraldi rõhutatakse keelendite rolli just kirjakeeles, kuid tähelepanuta ei jää ka rahvakeelne kasutus ja murdevariantide mõju.
Vihik on koostatud Eesti Keele Instituudi pikaajalise uurimistöö ja sõnastikukartoteekide põhjal ning kuulub 1980. aastatel alanud akadeemilise sõnaraamatuprojekti raamistikku. See töö on suunatud eeskätt professionaalsetele keelekasutajatele – keeletoimetajatele, õpetajatele, tõlkijatele ja keeleuurijatele –, kuid on samavõrd väärtuslik keelehuvilistele, kes soovivad mõista sõnavara tähendusi sügavamal tasandil. Vihiku sisu peegeldab eesti keele süsteemsust, muutuvust ja väljendusvõimalusi, olles oluline osa riigi keeleajaloolisest ja leksikograafilisest pärandist.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
