Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 4/4

„Eesti kirjakeele seletussõnaraamat“ on teaduspõhine ja normatiivne teos, mis annab süstemaatilise ülevaate eesti kirjakeele sõnavara tähendustest ja kasutusest. Neljanda osa neljas vihik hõlmab märksõnu põhi – rappevili, käsitledes neid kooskõlas kogu sarjale omase ülesehitusega. Iga sõna juures tuuakse esile selle sõnaliik, tähendus(ed), vajadusel kasutuspiirangud, kontekstuaalsed variatsioonid ja keelekasutusnäited. Eraldi märgitakse ka grammatilised iseärasused ning mitmetähenduslike sõnade korral tähenduste eristus, võimaldades selgemat orienteerumist keele rikkalikus süsteemis.

Vihikus esindatud sõnad ulatuvad väga üldkasutatavatest, nagu „põhi“ ja „põhimõte“, kuni spetsiifilisemate ja vanapärasemate terminiteni nagu „rappevili“. Sõnavara mitmekesisus peegeldab keele kasutusulatust eri valdkondades – alates geograafiast ja haridusest kuni kirjanduse ja talukultuurini. Näidete kaudu saab lugeja aimu sellest, kuidas sõnad toimivad eri tekstikeskkondades ja millised tähenduskihid nendega kaasas käivad. Seeläbi ei toimi sõnaraamat üksnes definitsioonide koguna, vaid ka kui keelekasutust suunav ja selgitav töövahend, mis toetab nii kirjutajat kui keelehuvilist lugejat.

Teose koostas Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, jätkates mitmeköitelist leksikograafilist tööd, mille aluseks on aastakümnete pikkune keelekogumine ja -uurimine. Neljanda osa neljas vihik on oluline panus sellesse järjepidevasse ettevõtmisse, mille eesmärgiks on talletada eesti keele tähenduslik mitmekesisus ning toetada selle normitud kasutust. Sõnastik teenib nii teadlasi, õpetajaid kui ka keelepraktikuid, olles samas kättesaadav ja kasutatav ka laiemale lugejaskonnale, kes soovib mõista eesti keele sõnade tähendust ja kasutusvõimalusi süvitsi.