Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 3/3

„Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 3. osa. L–N. 3. vihik, mehesõna – müstika“ kuulub mahukasse teaduslikku sõnastikusarja, mille eesmärk on anda põhjalik ülevaade eesti kirjakeele sõnavarast selle tähenduste, grammatiliste omaduste ja kasutusviiside kaudu. Käesolev, kolmas vihik katab tähestikuliselt sõnu alates märksõnast „mehesõna“ kuni „müstikani“, järgides varasemates vihikutes rakendatud akadeemilist metoodikat ja struktuuri. See osa jätkab täpset ja süsteemset sõnade kirjeldamist, olles väärtuslikuks tööriistaks eesti keele uurimisel ja kasutamisel.

Sõnastikuartiklid sisaldavad igale märksõnale vastavaid põhiandmeid: sõnaliik, morfoloogilised vormid, peamised ja kõrvalised tähendused ning vastavalt vajadusele ka fraseologismid ja kasutusnäited. Näiteid on ammutatud eri tüüpi tekstidest – ilukirjandusest, ajakirjandusest, teadus- ja tarbetekstidest –, mis aitab esile tuua keelendite stilistilist ulatust ja kontekstipõhist tähendusvarieeruvust. Tähendusartikleid täiendavad sageli märkused sõnade normikohasuse, vanema või uue keelekasutuse ja keeleajaloolise arengu kohta. Märksõnade juures antakse mõnel juhul ka etümoloogilist infot ning seoseid teiste, sarnase tähendusega sõnadega.

Sõnaraamatu koostas Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, tuginedes ulatuslikele kartoteekidele ja tekstikorpustele, mida on kogutud aastakümnete vältel. Tegu on eesti leksikograafia olulisima teadustööna valminud teosega, mille mõju ulatub keeleõppest ja õpetamisest kuni teadusliku keeleuurimiseni. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat“ toetab eesti keele süstemaatilist dokumenteerimist, arendab arusaama sõnavara sisemisest loogikast ning aitab keelekasutajatel langetada sisuliselt ja stilistiliselt põhjendatud keelevalikuid. Kolmas vihik on järjekordne samm selle põhjaliku töö edasiarendamisel.