Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 3/2

„Eesti kirjakeele seletussõnaraamat“ on süstemaatiline ja normatiivne leksikograafiline teos, mille eesmärk on kirjeldada eesti keele üldkeelset sõnavara tähenduste, kasutuse ja grammatika kaudu. Kolmanda osa teine vihik hõlmab märksõnu loor – mehestuma ning järgib sarja üldist ülesehitust: iga märksõna juures on esitatud selle sõnaliik, tähendus(ed), vajadusel grammatiline info, stiililine tähis ja illustratiivsed näited. Sõnade valik katab nii üldkeelseid kui ka spetsiifilisema kasutusega mõisteid, sisaldades nii poeetilist, kõnekeelset kui ka teaduslikku või erialast sõnavara.

Selles vihikus käsitletavad sõnad ulatuvad näiteks religioosset ja sümboolset tähendust kandvast „loorist“ kuni inimese arenguprotsesse tähistava „mehestumiseni“. Leksikograafiline käsitlus ei piirdu üksnes definitsioonidega, vaid toob esile ka tähendusvarjundid ja kasutuskontekstid, mis aitavad lugejal paremini mõista sõna praktilist rolli keeles. Näited on pärit eri tekstiliikidest, hõlmates nii kirjandust, ajakirjandust kui ka argikeelt, mistõttu on sõnaraamat sobilik nii keeleõppijatele kui ka professionaalsetele keelekasutajatele. Esitlusviis võimaldab võrrelda sünonüüme ja tuletisi, tuues nähtavale keele sisemise süsteemi loogika.

Vihiku koostas Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, mis jätkas 1980. aastatel alustatud tööd kogu eesti kirjakeele sõnavara süstemaatiliseks kirjeldamiseks. Tegemist on osaga suurest sõnaraamatuprojektist, mis on mõeldud ühtviisi nii teaduslikuks kasutamiseks kui ka laiemale lugejaskonnale. Kolmanda osa teine vihik on sisukas panus eesti keele süstemaatilisse dokumenteerimisse, olles väärtuslik töövahend kõigile, kes soovivad mõista keele tähenduslikku mitmekesisust ja normipärast kasutust.