Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 1/2

„Eesti kirjakeele seletussõnaraamat“ on suurim eesti keele seletav sõnaraamat, mille koostamine sai alguse 20. sajandi keskpaigas ning mille eesmärgiks on esitada tänapäevase eesti keele üldsõnavara tähendused, kasutusnäited ja grammatiline info süstemaatilisel kujul. Käesolev väljaanne – 1. osa, 2. vihik (sõnad *bakhid* kuni *fosfororgaaniline*) – jätkab alfabeetilist järjestust, käsitledes mahuka valiku sõnu, mille seas leidub nii igapäevakeelset kui ka spetsiifilisemat terminoloogiat. Sõnaraamat annab igale märksõnale selgituse eesti keeles, sageli koos tähendusvarjundite eristamise ja kasutusnäidetega.

Vihiku ülesehitus järgib teaduslikku struktuuri, kus iga märksõna on varustatud grammatilise kuuluvuse, vajadusel käänamise või pööramise tüübi ning mitme tähenduse puhul tähendusjärjestusega. Paljudel juhtudel lisatakse ka sünonüüme, kontekstinäiteid või täiendavaid seletusi, mis aitavad kasutajal mõista sõna tähendust laiemalt ja sügavamalt. See on eriti oluline homonüümide ja polüseemsete sõnade puhul. Sõnaraamat tugineb reaalkeele kasutusele ning on koostatud eesti keele ajaloolis-kirjandusliku korpuse põhjal, arvestades nii kõnekeelt, kirjandust kui ka teadustekste.

„Eesti kirjakeele seletussõnaraamat“ on Eesti Keele Instituudi pikaajaline suurprojekt, mille koostamisse on olnud kaasatud hulk keeleteadlasi ja toimetajaid. See töö esindab eesti keelekirjanduse süvatasandit ja on olnud oluliseks tööriistaks nii teadlastele, õpetajatele kui ka keelehuvilistele. 1. osa 2. vihik on üks paljudest köidetest, mis on ilmunud järk-järgult ja katavad kogu kirjakeele sõnavara süsteemselt ning akadeemilisel tasemel. Väljaanne ei ole mõeldud kiireks otsimiseks, vaid põhjalikuks keele mõtestamiseks ja tähendussuhete mõistmiseks.