Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 1/3

„Eesti kirjakeele seletussõnaraamat“ on mahukas teatmeteos, mille eesmärk on anda normitud kirjakeele sõnadele sisuline ja keeleline seletus. Esimese osa kolmas vihik, mis hõlmab sõnu vahemikus *fosgeen* kuni *hüdrolüüs*, jätkab tähestikulist käsitlust ning sisaldab hulgaliselt loodusteaduslikke, tehnilisi ja üldkeele sõnu koos täpsete määratluste ja kasutusnäidetega. Iga märksõna juures on esitatud selle sõnaliik, käänamine või pööramine, vajadusel ka hääldus ja stilistilised märkused. Lisaks pakutakse mitmetes artiklites sünonüüme, antonüüme ja sõna tuletusvõimalusi, mis aitab paremini mõista keele seoseid ja struktuuri.

Kolmanda vihiku sõnavara näitab hästi, kuidas seletussõnaraamat ei piirdu igapäevakeelega, vaid hõlmab ka erialaterminoloogiat ja vähemkasutatavaid sõnu. Näiteks sellised mõisted nagu *freoon*, *füsiokraatia* või *hüdrolüüs* on selgitatud nii teaduslikus kui keelelises kontekstis. Sõnaraamatu koostajad on püüdnud olla süsteemsed ja ühtlase ülesehitusega, et kasutajal oleks lihtne leida vajalikku infot. Sõnade tähendusi avatakse sageli läbi mitme definitsiooni, eristades põhitähendust ja tuletatud või ülekantud kasutusviise. Mõistete selgitused on üldjuhul neutraalses, informatiivses stiilis, sobides nii õppematerjaliks kui töövahendiks keeletöötajatele ja toimetajatele.

„Eesti kirjakeele seletussõnaraamat“ on koostatud Eesti Keele Instituudi (varasema Keele ja Kirjanduse Instituudi) keelekorraldajate ja leksikograafide töö tulemusena. Teose koostamisel on tuginetud eesti keele tegelikule kasutusele nii kirjanduses, ajakirjanduses kui teadustekstides. Kolmanda vihiku ilmumine 1991. aastal langeb aega, mil eesti keele staatuse ja kasutusvõimaluste küsimused olid ühiskonnas aktuaalsed, ning see sõnaraamat mängis olulist rolli kirjakeele korrastamises ja normimise edasiarendamises. Tegu on pikaajalise ja süsteemse sõnaraamatuprojekti ühe olulise lüliga, mis toetas eesti keele arengut ja süvendatud kasutust eri eluvaldkondades.