Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 1/4

„Eesti kirjakeele seletussõnaraamat“ on mahukas ja süstemaatiline teatmeteos, mille eesmärk on anda normitud eesti kirjakeele sõnadele sisuline seletus, rõhuasetusega tänapäevasel üldkeelel. Esimese osa neljas vihik hõlmab märksõnu hüdrolüütiline – jüüt, jätkates tähestikulises järjekorras sõnavara käsitlemist varasemates vihikutes alustatud struktuuri alusel. Iga märksõna on varustatud tähendusseletuse, sõnaliigilise kuuluvuse ja vajadusel ka kasutusnäidete ning grammatilise infoga. Tähelepanu pööratakse samuti sõnade stilistilisele või erialasele kasutusväljale.

Teos ei keskendu üksnes sõnade tähendusele, vaid pakub ka keelekasutust toetavat lisateavet: sünonüüme, vastandmõisteid, tüvestruktuure ning mõnel juhul ka etümoloogilist päritolu. Näidete valikul on arvestatud eesti kirjanduse, ajakirjanduse ja teadustekstide keelekasutust, mis aitab lugejal mõista, millistes kontekstides ja millisel viisil antud sõnu tavaliselt kasutatakse. Vihikus sisalduvad sõnad ulatuvad nii loodus- ja tehnikateaduste terminoloogiani (nt „hüdrolüütiline“) kui ka ajaloolis-poliitiliste või kultuuriliste mõisteteni (nt „jüüt“), osutades keele ulatusele ja mitmekihilisusele.

Sõnaraamatu koostas kollektiiv Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi juures ning see oli osa suuremast projektist, mille eesmärk oli süstematiseerida ja kirjeldada eesti keele normingutele vastavat sõnavara. 1990. aastate algul välja antud köited peegeldavad nii varasemat keelekorralduslikku traditsiooni kui ka muutusi, mis kaasnesid keele rolli kasvuga iseseisvuse taastamise eelõhtul. Sõnaraamat on olulise väärtusega töövahend filoloogidele, õpetajatele ja kõigile, kes soovivad eesti keelt kasutada korrektselt ja tähenduslikult.