Eesti isamaalisi laule

Kogumik „Eesti isamaalisi laule” koondab endasse valiku laule, mis peegeldavad eesti rahva ajaloolist, kultuurilist ja emotsionaalset sidet oma kodumaa, keele ja vabaduse aatega. Väljaanne ilmus ajastul, mil isamaalisus omandas taas uue tähenduse – 1980. aastate lõpp oli periood, mil Eesti liikus samm-sammult vabaduse taastamise poole ning rahvuslik identiteet ja kultuuriline eneseteadvus tugevnesid avalikus ruumis. Sellest lähtuvalt ei ole teos pelgalt laulude kogumik, vaid ka oluline kultuuriline dokument, mis vahendab eestlaste ajaloolist kogemust ja tulevikuihatsust muusika kaudu.

Kogumik sisaldab nii klassikalisi rahvuslikke laule kui ka uuemaid, nõukogudeaegses kontekstis sümboolset tähendust kandnud teoseid. Laulude hulgas leidub näiteks Lydia Koidula, Mihkel Lüdigi ja Gustav Ernesaksa loomingut, samuti rahvalikuks saanud viise, mis on aastakümnete vältel kõlanud laulupidudel ja isamaalistel kogunemistel. Iga laulu juurde on lisatud noot ja sõnad, võimaldades kogumikku kasutada nii iseseisvalt kui ka kollektiivsel laulmisel. Läbivaks jooneks on tõsimeelne, kuid lootusrikas toon, mille kaudu väljendub usk eesti rahva püsivusse ja õigusesse oma riigi ja keele üle.

Raamat on ilmunud kirjastuse Eesti Raamat väljaandel ning selle koostamisel on järgitud traditsioonilise lauluraamatu põhimõtteid – praktilisus, selgus ja sisuline tähenduslikkus. Kuigi autorite nimed on kogumikus varieeruvad, ühendab neid laule tugev isamaaline sõnum ja ajatu väärtus. 1988. aastal, mil laulva revolutsiooni vaim oli jõudsalt levimas, toetas taoline kogu mitte ainult rahvalikku muusikakultuuri, vaid ka vaimset ühisrinnet, millest kujunes üks iseseisvuse taastamise tugisambaid. Tänapäeval on see kogumik hinnatud allikas nii laulupidude repertuaari uurijatele kui ka neile, kes soovivad osa saada eesti muusika isamaalisest traditsioonist.