Eesti elavik 21. sajandi algul

„Eesti elavik 21. sajandi algul“ annab kokkuvõtliku ülevaate sotsioloogilise uurimuse „Mina. Maailm. Meedia“ tulemustest, keskendudes Eesti ühiskonna väärtushoiakutele, identiteedimustritele ja meediatarbimisele üleminekuaja kontekstis. Kogumik ei paku ühtset tõlgendust, vaid esitab andmestiku ja tõlgenduskatsete kooseksisteerimise. Käsitlus ulatub üksikisiku tasandilt institutsioonideni, tuues esile pingeid, mis tekivad väärtuste, harjumuste ja ootuste ristumisel. Lõike käsitletakse mitte kindlate tüpoloogiate, vaid avatud struktuuridena, milles erinevad tegurid – sotsiaalne taust, põlvkondlik kuuluvus, poliitilised hoiakud – mängivad varieeruvalt.

Uurimus keskendub inimese suhestumisele iseenda ja ümbritseva maailmaga, pöörates tähelepanu sellele, kuidas infokeskkond kujundab arusaamu reaalsusest. Meedia ei käsitleta pelgalt infoedastajana, vaid mehhanismina, mille kaudu tähendusi kujundatakse ja tõlgendatakse. Analüüs hõlmab nii traditsioonilisi meediakanaleid kui ka uute tehnoloogiate mõju, tuues välja muutused tarbimiskäitumises, usalduses ja väärtuslikuks peetavas sisus. Kõrvutatakse indiviidikeskseid ja kollektiivseid hoiakuid, püüdes näidata, kuidas ühiskondlikud nihked kajastuvad igapäevastes valikutes ja eelistustes.

Käsitluse aluseks on kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmed, mida raamivad lühemad tõlgendavad tekstid. Tulemused ei pretendeeri lõplikkusele ega kogu ühiskonna terviklikule mudeldamisele. Kogumik toimib pigem kui hetkeseis, mille kaudu saab jälgida muutusi ja püsivusi väärtusväljas. „Eesti elavik 21. sajandi algul“ ei käsitle üksnes meediat ega identiteeti, vaid vaatleb nende omavahelist põimumist laiemas ühiskondlikus raamistikus, pakkudes lugejale võimalust suhestuda uurimustulemuste ja nendest tõusetuvate küsimustega omal moel.