Eesti arhitektuuri ajalugu

„Eesti arhitektuuri ajalugu” on põhjalik käsitlus, mis annab ülevaate Eesti ehituskunsti arengust läbi sajandite. Teose eesmärk on pakkuda terviklikku pilti arhitektuuripärandi kujunemisest ja selgitada selle mitmekesist ning vastuoluderohket olemust. Raamat toob esile Eesti arhitektuuri eripärad ja asetab need laiemasse rahvusvahelisse konteksti, sidudes kohalikud nähtused üldise arhitektuuriajaloo arengutega. Nii on lugejal võimalik mõista, kuidas eri ajastute poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised mõjurid on peegelduvad ehitusstiilides ja linnaruumi kujunemises.

Kui varasemad uurimused olid keskendunud peamiselt keskaegsele arhitektuurile ja üksikutele ehitismälestistele, siis käesolev teos laieneb oluliselt, hõlmates ka 18. sajandit ja hilisemat perioodi. Just sellest ajast pärineb enamik meie linnade tänaseni säilinud hoonestusest ning suur osa maaehitisi. Raamatus käsitletakse nii linnade planeerimist, esinduslike hoonete rajamist kui ka taluarhitektuuri arengut. Lisaks sisaldab väljaanne ehitiste registrit ning tabelite ja illustratsioonide nimestikke, mis muudavad selle väärtuslikuks töövahendiks uurijatele ja arhitektuuripärandi huvilistele. Teos on varustatud kokkuvõtetega vene, inglise ja saksa keeles, avardades seeläbi oma lugejaskonda.

Raamat on mõeldud nii arhitektuuriajaloo uurijatele, arhitektidele kui ka kultuuripärandi huvilistele. See pakub süsteemset käsitlust, mis aitab mõtestada Eesti arhitektuuri teekonda ja selle tähendust laiemas kultuurilises kontekstis. „Eesti arhitektuuri ajalugu” on seega nii teaduslik käsiraamat kui ka kultuurilooline ülevaade, mis väärtustab arhitektuuripärandit kui olulist osa rahvuslikust identiteedist ning aitab mõista, kuidas meie ehitatud keskkond on kujunenud ja millist sõnumit see tänapäeval kannab.